Teadlaste sõnul tähendab see, et Maa on fossiilkütuste põletamisel tekkivale saastele tundlikum, kui on hinnatud, ning ülemaailmse soojenemise hoidmine ohutul tasemel sellel sajandil on palju keerulisem, vahendab BBC News.

Valitsustevahelise Kliimamuutuse Paneeli (IPCC) viimase suure hinnangu järgi on maailma ookeanid kogunud endasse 90 protsenti ülemäärasest soojusest, mille kasvuhoonegaasid on atmosfääri vangistanud.

Kõnealuse uue uuringu järgi oleme me viimase 25 aasta jooksul ookeanidesse sisestanud umbes 150 korda rohkem energiat kui on kasutatud üle maailma elektri tootmiseks – 60 protsenti rohkem kui varasemate hinnangute järgi.

Teadlased võtavad oma ennustuste aluseks selle kohta, kui palju Maa soojeneb, kogu ülemäärase soojuse, mis toodetakse inimtegevuse tõttu emiteeritud kasvuhoonegaaside teadaoleva koguse poolt.

Need uued arvutused näitavad, et ookeanidesse on läinud kaugelt rohkem soojust, kui me arvasime. See tähendab aga ka, et meie emiteeritud soojendavad gaasid on tekitanud kaugelt rohkem soojust, kui me arvasime.

Rohkem soojust samast kogusest gaasist tähendab, et Maa on CO2-le tundlikum.

Uuringus osalenud teadlased usuvad, et valitsuste Pariisi kliimakokkuleppes seatud temperatuuri tõusu eesmärkidest kinnipidamine on palju raskem.

Uuring näitab, et suurema kui kahekraadise temperatuuri tõusu ärahoidmiseks peab inimtegevuse süsinikuemissiooni vähendama 25 protsenti rohkem, kui varem hinnati.

Kogu see ookeanidesse kogunev soojus tekitab nendes märkimisväärseid muutusi.

„Soojem ookean hoiab endas vähem hapnikku ja sellel on tagajärjed mereökosüsteemidele,” ütles uuringu juhtiv autor dr Laure Resplandy Princetoni ülikoolist. „On ka merevee tase, kui soojendada ookeani rohkem, on ka rohkem soojuspaisumist ja seega suurem merevee taseme tõus.”