DELFI VIDEO | Laine Randjärv: olin 1. veebruaril tööle minekuga nõus

Randjärv ütles, et Eesti Kontserdi nõukoguga oli tema tingimused läbi rääkinud, aga nõukogu otsustas ühepoolselt temaga lepingut mitte sõlmida.

Randjärv ütles, et temaga läbiräägitud tingimused esitati talle peale viiendat oktoobrit. Tingimusteks oli tööleminek 1. veebruaril. Palk oleks tal olnud väiksem kui praegune palk riigikogus.

"Sel hetkel, kui ma esimest korda rääkisin tööle tulemise ajast, ei käinud ametlikud läbirääkimised, vaid see oli omavaheline vestlus nõukogu esimehega, kelle käest küsisin, kas saaksin olla riigikogu volituste lõpuni. Ei kujutanud ette, et sellest võiks tekkida selline probleem," ütles Randjärv.

Ta ütles, et temal oli olemas Alar Karise näide, kes asus tööle Eesti Rahva Muuseumi juhina kolm kuud peale eelmise direktori lepingu lõppemist. Seetõttu ta ei uskunud, et sellest nii suur teema tuleb.

Ta lisas, et lootis kasutada riigikogu töö lõppemise ja uue töö alustamise vahelist üht kuud aega ka selleks, et oma pooleli jäänud doktoritööd lõpetada.

Igal riigikogusse tagasi mittevalitud saadikul on õigus saada kuue kuu hüvitis. Kes läheb tööle riigiametisse, see hüvitist ei saa. Seetõttu on Randjärve soovi venitada tööleasumist Eesti Kontserdis kahe kuu võrra nähtud skeemina, et saada omale üle 20 000 euro suurust lahkumishüvitist.

Randjärv ütles täna, et hüvitise saamine polnud tema eesmärk, vaid tema soovis saada lepingut ja kui leping uuele töökohale minekuk on sõlmitud, ei tule mingid hüvitised enam kõne allagi. "Kas leping sõlmitakse 1. novembril, 1. detsembril või 31. jaanuaril, see ei loe," ütles Randjärv.

Ta ütles, et kui ta oleks läinud Eesti Kontserti tööle 1. aprillil peale riigikogu selle koosseisu töö lõppu, poleks ta saanud hüvitist vastu võtta, sest kui temaga oleks enne leping sõlmitud, siis hüvitist ei saa.

Septembris kirjutas ta Facebooki postituse, milles õigustas hüvitise vastuvõtmist. Täna ütles ta, et küsimus on tõlgendamises. "Minu postituse sisu oli tegelikult see, et kui mul on õigus seda saada, siis ma võtan selle vastu. Aga ma ei taha keskenduda praegu sellele hüvitise teemale," ütles Randjärv.

Ta ütles, et ta on saatnud kirja, milles teatas, et on nõus 5. oktoobril esitatud tingimustega, mille kohaselt töö algab esimesel veebruaril. "Ma ei kaubelnud selle üle. Ma ütlesin, et jah, ma tulen sellel ajal. Mis juba ütles ära, et mingisugust hüvitist ma ei saa," ütles Randjärv.

Randjärv ütles, et ametlikud läbirääkimised tööleasumise tingimuste üle algasid 5. oktoobril. Enne seda ei olnud tööletulemise tingimusi üldse kirjeldatud, rääkis ta.

Ta lükkas tagasi võimaluse, et on konkursi ajal esitanud valeinfot. "Konkursi ajal ei olnud üldse juttu mingist tööleasumise ajast. Kui konkurss oli läbi viidud ja mulle helistati õhtul peale otsust, oli esimene kord, kui räägiti minuga tööleasumise ajast. Ma ei ole andnud valeinfot, sest minu käest seda ei küsitud. Ma ei kujutanud ette, et see tuleb teemaks," ütles Randjärv.

Ta kinnitas, et konkursi tingimustes polnud kirjas, et tööleasumise ajaks on 1. veebruar. Tingimuses taheti töökogemust, keelteoskust, haridust. Tööleasumise aega tingimustes ta sõnul polnud.

Randjärv selgitas lepingu mittesõlmimise põhjuseid täna ka Facebookis. Alljärgnevalt tema postitus.

Head sõbrad. Poolteist kuud on kestnud segadused seoses minuga Eesti Kontserdi juhi kohale kandideerimise teemadel.
Esiteks ütlen, et esitasin nõukogule nii suuliselt kui kirjalikult kinnituse, et nõustun kõigi nende poolt esitatud tingimustega. See nõusolek hõlmas ka tööleasumise aega 1. veebruaril 2019, mis ühtlasi tähendas ka kõigist lahkumishüvitistest loobumist. Vastupidine info, mida sellel teemal on levitatud, ei vasta tõele.
Varem ei soovinud ma põhjalikke selgitusi meedias jagada, sest mul oli kokkulepe nõukoguga kommentaare läbirääkimiste käigus mitte anda.
Läbirääkimised ise olid asjalikud ja tööleasumise tegelikud tingimused esitati mulle alles pärast 5. oktoobril toimunud nõukogu protokollilist otsust. Loetletud tingimustega olin nõus.

Vaatamata konkursi võidule 13. septembril peale vestlusvooru häältega 5:0 on kahjuks kogu järgnev protsess olnud ilmselgelt poliitiliselt suunatud, et nurjata ausa konkursi tulemused.

See fakt, et esialgu julgesin küsida ajapikendust tööleasumise suhtes, ei peaks olema karistatav. Minu meelest on normaalne, et läbirääkimistel esitataksegi oma soove ja ettepanekuid ning lepitakse kokku mõlemale osapoolele sobivad tingimused.
Minu poolt ei olnud läbirääkimiste käigus mingeid tõrkeid.

Tänast EK nõukogu otsust lepingut mitte allkirjastada on põhjendatud mulle vaid nõukogu liikmete hääletustulemustega. Argumente ega põhjendusi pole mulle antud.