Põlenud majast leidsid päästjad hukkunud inimese surnukeha. Tulekahju lokaliseeriti kell 7.05. Elumaja teine korrus hävines tules täielikult ning esimene korrus muutus elamiskõlbmatuks. Päästjate hinnangul sai põleng alguse esimesel korrusel magamistoas kamina kõrval asunud tuhaämbrist. Põlema süttisid tuhaämbri läheduses olnud riided, millest tuli kiiresti edasi levis. Teadaolevalt puudus elamus suitsuandur.

Sel aastal on Eestis tulekahjudes hukkunud juba 30 inimest. Tuleõnnetused saavad kõige sagedamini alguse kodust, seega on kõige olulisem ennetada tuleohtu just eluruumides. Oluline on nii töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuanduri olemasolu, töökorras elektrisüsteem ning korras ja hooldatud kütteseadmed.

Just praegu, mil sügise saabudes on kätte jõudnud kütteperiood, tuletab päästeamet meelde, et küttesüsteeme peab puhastama igal aastal ja iga 5 aasta jooksul peab seadmed üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija.

Lisaks on oluline pöörata tähelepanu tuleohutusele ning tuld tehes tasub meeles pidada järgmist:

  • Ära pane põlevmaterjale küttekoldele liiga lähedale (küttepuud, vaip). Tulekahju võib tekkida lenduvast sädemest ning isegi soojusülekandest.
  • Tühjenda küttekolle põlenud puidu jääkidest alles peale nende jahtumist. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergestisüttivas anumas. Kuum tuhk tuleb paigutada metallnõusse ning viia hoonest väljapoole jahtuma.
  • Kütmiseks ei tohi kasutada värvitud, immutatud või muul moel kemikaalidel töödeldud puitmaterjali. Puidus olev keemia talletub kergesti küttekeha seintele ning võib kaasa tuua suured kahjud.
  • Kütmise ajal ei tohi kodust lahkuda või magama minna.
  • Rikkis küttekollet ei tohi kasutada. Vähimagi kahtluse korral, et kodu kütteseade või korsten pole töökorras, tuleb esimesel võimalusel kutsuda oma ala ekspert seda kontrollima. Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
  • Küta ahju mõistlikult. Ülekütmise vältimiseks tuleb külmade ilmade ajal kütta üks ahjutäis korraga, seda mitu korda päevas.