Õigeusu kiriku esindaja Dimitri Hüvanen ütles Delfile, et osalemine kirikute nõukogus, kus kohtutakse ka Konstatninoopolile alluva õigeusu kirikuga, jätkub nagu varem. Tema sõnul on kirikute nõukogu ÜRO-laadne organisatsioon, kus on võimalik omavehel suhelda ja läbirääkimisi pidada.

Usulist koostööd Hüvaneni sõnul kirikud aga ei tee. Selline seis on püsinud juba 25 aastat, ajast, kui Moskvale alluv õigeusu kirik jäi Eestis ligi kümnendiks ilma riiklikust tunnustusest. Hüvaneni sõnul meenutabki Ukrainas toimuv seda, mis 1990. aastatel Eestis kahe kiriku vahel aset leidis.

Eesti kirikute nõukogu president Andres Põder ütles samuti, et kuigi tegemist on suhteliselt värske teemaga, pole siiani see kirikute nõukogu töös tunda andnud. "Järgmine töökoosolek on Moskva patriarhaadi õigeusu kirikus Lasnamäel, võib-olla seal kuuleme mingitest uutest arengutest, aga meie soov Eesti kirikute nõukogu poolt on see, et see konflikt ei ulatuks Eestisse," märkis Põder.

Venemaa õigeusu kirik otsustas suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga katkestada, kuna Konstantinoopol võttis vastu Ukraina õigeusu kiriku taotluse Moskva alt sinna üle minna. Ka Eesti õigeusu kirik tegutses nõukogude ajal Moskva patriarhaadi alluvuses, kuid pärast Eesti taasiseseisvumist õigeusu kirik lõhenes.