Taro ütles Delfile, et on prokuratuuri kokkuvõttest aru saanud seda, et kuna seadusandja on välistanud toimingupiirangu reeglite kohaldamise riigieelarve menetlemise ettevalmistamisel ja selle vastuvõtmisel, siis järelikult keegi ei kanna vastutust selles protsessis juhul, kui toimingupiirangule viitavad asjaolud ilmnevad. "Ühesõnaga, seadusandja on teinud endale sellise reegli, et riigieelarve menetluses me ei käsitle ühtegi sellist asja korruptsioonina ja seetõttu prokuratuur siis teeb järelduse, et see ei saa olla korruptsioonina käsitletav," rääkis Taro.

Tema sõnul on valitsus hoolimata sellest, et juriidiliselt on kõik korrektne, siiski andnud õiguslike ja moraalsete piiride kompamisel väga halba eeskuju ja ilma avaliku hukkamõistuta võib selline piiride kompamine minna veelgi kaugemale. "Võib juhtuda, et meil mõne aasta pärast ei ole enam 30 miljonit suvaliselt jagamisel, vaid näiteks 300 miljonit ja lõpuks ei olegi enam riigieelarve, vaid nii-öelda koalitsiooni ühiskassa. See on see põhimõte, millele tuleks tähelepanu juhtida praegu," rõhutas Taro.

Eesti 200 varivalitsus tegi Taro sõnul tänasel istungil ka kolm sisulist ettepanekut, kuidas anda piirkondlike murede lahendamiseks raha ausalt ja õiglaselt ning edendada kohalikku omaalgatust. Esiteks saab anda igale Eesti maksumaksjale võimaluse suunata näiteks üks protsent makstavast tulumaksust enda kohalikule külaseltsile, kirikukogudusele või mõnele MTÜ-le. Teiseks tuleb eraldada riigieelarvest suuremate piirkondlike investeeringute raha maakondade omavalitsustele ühiseks kasutuseks - maakondade tasandil tehtud kokkulepped saavad olema piisavalt laiapõhjalised ning avatud, tehtud valikute protsess läbipaistev ja selgelt argumenteeritud. Kolmandaks oleks mõistlik anda riigieelarvest kohalikele omavalitsustele täiendavalt juurde ühe protsendi nende eelarvete mahust kogukondade ja külade võimestamiseks.

Taro tunnistas, et "katuseraha" nimistus on ka vajalikke objekte ja tegevusi. "Siiski, kas selline jagamise skeem toetab Eesti kui rahvusriigi pikaajalise arengu plaani? Pigem on see üks banaanivabariigi stiilis valitsemise mudel, kus riigikassat jagatakse oma hõimu ja lähikondsetega, et saavutada teatud ühiskonnagruppide lojaalsus," nentis Taro. "Üldiselt on selline valitsemise stiil omane kolmanda maailma arengumaadele. Kas selline saab olla pikk plaan Eestile?" küsis ta.

1. oktoobril jõudis avalikkuseni teave, et valitsus on jaganud riigieelarvest laiali 25,7 miljonit eurot niinimetatud katuseraha sildi alt. Eesti 200 palus seepeale riigiprokuratuuril kontrollida, kas sellise otsuse näol võib tegemist olla ametiisikute toimingupiirangu rikkumise ja korruptiivse käitumisega.