Kuigi seekord jagas katuseraha valitsus ja mitu korda suuremas mahus kui varasematel aastatel riigikogu, on tegu põhimõtteliselt aastaid kordunud teguviisiga, milles on osalised olnud nii Reformierakond kui IRL-i kuulunud Margus Tsahkna, kes nüüd Eesti 200 juhtliikmete hulka kuulub.

Täna pöördus Eesti 200 riigiprokuratuuri poole ja palus kontrollida, kas riigieelarvest 25,7 miljoni euro laiali jagamise näol võib tegemist olla ametiisikute toimingupiirangu rikkumise ja korruptiivse käitumisega.

"Tegemist on kahetsusväärse pretsedendiga Eesti ajaloos. Mitte kunagi varem pole valitsus sellisel moel ja sellises ulatuses oma erakonnakaaslasi valimiseelsel aastal toetanud. See on massiivne valimistulemuse mõjutamine riigi raha eest. Narva keskerakondlaste kaasus on selle korruptsioonijuhtumi kõrval tühi-tähi," kirjeldas Eesti 200 liige Igor Taro.

Tasub meenutada, et näiteks viis aastat tagasi paistis nn katuserahade võimaliku väärkasutamisega silma just IRL, mille aseesimees Tsahkna toona oli. Näiteks läksid rahad riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri juhitud Turniiribridžiliidule. Sester ütles vastuses “Pealtnägija” meeskonnale vaid, et väikesel riigil on inimestel kümme ametit, eriti poliitikutel.

Pärnu maavanem Andres Metsoja (IRL) sai aga oma perefirma puhkekeskuse järve juurde väliujula ehitamiseks raha.

Või võtame 2016. aasta, mil IRL-i juhtis Tsahkna ja erakonna riigikogu liikmed said 1,04 miljonit eurot raha, mida oma äranägemise järgi jaotada.

Möödunud sügisel, kui Tsahkna ja Marko Mihkelson olid IRL-ist lahkunud ja aknaalusteks taandunud, puiklesid nad nn katuserahasid puudutavates küsimustes pikalt kõrvale, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimees Kalvi Kõva reetis, et katuseraha oli küll ilusasti olemas, ent SDE kulureale kirjutatud.

Kuluaarides olevat lausa arutatud, et kui erakonnad saavad raha omal äranägemisel jagamiseks, siis õiglane oleks see võimalus anda ka sõltumatutele Mihkelsonile ja Tsahknale, vahendas ERR.

"Nad teatasid oma soovid ja mõtted ning nende ettepanekud on meie muudatusettepanekute tabelis sees. Need on seotud riigi julgeolekuga ja välispoliitikaga," lausus Kõva toona ERR-ile.

Reformierakond on teist aastat "puhas": ka sel aastal loobutakse katuserahadest

Aastaid koalitsioonierakonnana nn katuserahade süsteemi toetanud Reformierakonnast kirjutas 2012. aastal Eesti Päevaleht: "Katuserahast kauples suure noosi välja Reformierakonna suurtoetaja, peaministri hea sõber ärimees Neinar Seli. Korraliku summa on oma koduteatrile Vanemuisele küsinud tulevane kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene.”

Katuseraha jagati edasi ka järgmistel aastatel. Pärast opositsiooni sattumist hakkas Reformierakond katuserahadesse üha valulikumalt suhtuma.

Varem koalitsioonierakonnana katuserahasid jaganud partei otsustas 2016. aastal, kui oldi opositsiooni sattunud ja 30 saadikuga partei sai katuseraha sama vähe kui 8 saadikuga Vabaerakond, oma katuserahade ettepaneku teisel kujul vormistada, tehes riigieelarvesse rea muudatusettepanekuid, mis olid suuremad kui klassikalise katuseraha süstid.

Möödunud aastal otsustati riigikogu eelarvesse lisatud katuserahade jaotamisest loobuda. Erakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi lubas täna, et seda tehakse ka sel aastal.

Täna anti pressiteate vahendusel teada, et erakonna riigikogu fraktsioon teeb ettepaneku tühistada valitsuserakondade omakasust lähtuvad rahaeraldised riigieelarvest, mida tänavu on kokku ligi 30 miljonit eurot varasema nelja miljoni asemel.

"Oleme pikemat aega kehtestanud reegleid, et riigieelarve eraldised lähtuksid korrektsetest taotlustest, neutraalsetest analüüsidest ning pingeridadest. See toimis varem valitsuse tasandil, aga ka riigikogust jagatud raha suhtes oleme nõudnud sarnaseid põhimõtteid. Eelmisel aastal loobusime selles jagamises üldse osalemast," ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.

"Sel aastal on süsteem läinud veel räpasemaks, poliitilised suvaotsused planeeritud pea kümnekordselt suuremana ja vastavalt on kasvanud ka poliitikutega otseselt seotud kulutused. Kolme parteijuhi, Jüri Ratase, Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seederi, kokkulepe lähtub häälte ostmise ja isikliku omakasu eesmärgist, mitte sellest, kuhu on kõige rohkem ja esimeses järjekorras raha vaja. Nii rahastatakse iseendi organisatsioone, püstitatakse endale maakondadesse betoonmonumente ning tehakse valdadele ja ühingutele kingitusi, mis pole plaanide ega vajadustega kooskõlas. See häbiväärne tegevus tuleb lõpetada ning Reformierakonna fraktsioon teeb kõigile fraktsioonidele ettepaneku nii eraldatud kümned miljonid riigile tagastada," ütles Ligi.

Loo ilmumise ajaks ei olnud Margus Tsahkna kommenteerimiseks aega leidnud.