„Hindame kõrgelt Prantsusmaa panust meie regiooni julgeolekusse NATO liitlaste suurendatud kohalolu (eFP) raames ja osalust Balti õhuturbe missioonis Ämaris. Meil on hea meel, et Prantsusmaa on lubanud eFP-s oma vägedega Eestis kohal olla ka 2019. aastal,“ sõnas välisminister Mikser.

Välisministrid olid ühel meelel, et küberjulgeolekule tuleb rohkem tähelepanu pöörata ning Le Drian tunnustas Eestit selles valdkonnas juhtrolli võtmise eest. „Prantsusmaa poolt ellu kutsutud Euroopa kaitsevalmiduse algatusega liitumine võimaldab Eestil veelgi tihendada sõjalist koostööd meie jaoks olulise strateegilise partnerriigiga,“ märkis Mikser Euroopa julgeolekuolukorda arutades.

Kohtumisel räägiti ka riikide osalemisest rahvusvahelisel missioonidel ning Le Drian tänas Eestit panustamise eest Malis, rõhutades võitlusvägedes osaluse poliitilist tähtsust. „Eesti otsus osaleda Malis Prantsusmaa juhitaval operatsioonil Barkhane põhineb solidaarsusel ja soovil panustada julgeoleku tagamisse ka väljaspool meie enda regiooni,“ sõnas Mikser. „Peame märkama väljaspool meie piire tulenevaid ohtusid ning nendele vastuseismine vajab Euroopa riikide ühist pingutust ning panustamist,“ lisas välisminister.

Välisministrid arutasid ka olukorda Ukrainas. „On oluline, et Euroopa Liit säilitaks Ukraina küsimuses ühtsuse, lõppeesmärgiks saab olla ainult Ukraina territoriaalne terviklikkus,“ sõnas Mikser. Välisministrid avaldasid kahetsust, et Minski lepete täitmisel pole edasiminekut toimunud.

Majanduskoostööst rääkides tõi Mikser positiivsena välja selle tihenemise, eriti digi- ja e-valitsemise valdkondades. Nenditi, et üksvõimalikke koostöövaldkondi on ka infrastruktuur ja Rail Balticu projekt.

Välisminister Mikser tutvustas kolleegile lähemalt ka Eesti kandidatuuri ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale. Prantsusmaa on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Lisaks rääkisid välisministrid atlandiülestest suhetest, Brexitist, rändeküsimusest ja olukorrast Süürias.