Luigelt küsiti kõigepealt, kas tema kogemus Vene vägede väljaviimise läbirääkimiste delegatsiooni juhina aitab teda ka praegu.
Luige sõnul oli asjaolud 1994. aastal väga erinevad. „Ma ei saa öelda, et nad tahtsid vägesid välja tõmmata, ma pean silmas, et igast Venemaa valitsusest, sealhulgas kõige demokraatlikumatest, jookseb läbi imperialismi joon. Aga lõpuks õnnestus meil see väljaviimine ellu viia. Seda tehti suuresti president Clintoni ja teiste lääne juhtide abiga, sest sel ajal oli nende juhtide vaadetel Jeltsini valitsuse jaoks tähendus ja nad olid võimelised Venemaa valitsust mõjutama,” meenutas Luik.
Praegusel Venemaa presidendil Vladimir Putinil on Luige sõnul täiesti erinev positsioon. Kõik, mida lääne juhid püüavad läbi suruda, on automaatselt miski, mida Venemaa peab võõraks või negatiivseks. Seega on Luige sõnul väga ebatõenäoline, et praegu saaks nii läbi rääkida, kui oli võimalik Boriss Jeltsini valitsusega.
„On samme, mida võib astuda, aga et president Putin on teinud läänevastasusest omamoodi Vene režiimi sisemise ideoloogia, mobiliseerides oma rahva, Vene rahva, selle idee ümber, et lääs on negatiivne, on tal väga keeruline läänega korralikult läbirääkimisi pidada. Sest ta on loonud läänest vaenlasepildi. Nii et praegusel hetkel arvan ma, et parim viis on hoida kanaleid avatuna ja lootust, et võib-olla olukord Venemaal mingil hetkel muutub,” ütles Luik.
Loomulikult küsiti Luigelt, kas on oht, et Venemaa tungib lähiaastatel Eestisse sisse.
Luik vastas, et igasugune oht Venemaa poolt sõltub sellest, mida me ise teeme. Kui olla kindel, selgesõnaline ja tugev, kahaneb Vene oht kohe. Kui olla nõrk, kui näidata kõhklusi, Vene oht kasvab. Saab tagada, et see mida me teeme, vastab lääne alliansi vajadustele. Palju on veel teha.
Küsimusele, kas õhuturbemissiooni muutmine õhukaitsemissiooniks on realistlik, vastast Luik, et tehnilisest seisukohast on see täiesti realistlik. Küsimus on poliitilises tahtes ja täiendavates ressurssides.
Seda, kas poliitiline tahe on olemas, saab Luige sõnul näha. „Aga ma pean ütlema, et kuna me oleme juba toonud Balti riikidesse üsna suure õhuvõimekuse, oleks minu arvates kurb, kui me ei kasutaks seda täies mahus. Sest see on juba olemas. Ma pean silmas, et me ei pea nullist alustama,” ütles Luik.
