Rus.Delfi kirjutas täna, et küsimus puudutab neid eestlasi, kes said 20-ndatel aastatel Eesti kodakondsuse, viibides ise välismaal.

„Viimastel kuudel on tekkinud Eesti passide väljaandmisesse tõsine õiguslik anomaalia,” kirjutas Gamazin. Tema sõnul viitavad PPA ametnikud riigikohtu otsusele, mille järgi võib keelduda Eesti passi väljaandmisest neile, kelle vanemad said kodakondsuse Petrogradis optatsiooni korras.

Juristi väitel ei saa aga panna passi väljastamist samasse patta bussipileti müügiga. Ehk kui pileti tähtaja möödumisel lõpevad ka sõitja õigused ja kohustused, siis passi aegumisel see nii pole. Ta toob näitena oma kliendi Artemi Altmani, kes sai passi 2013. aastal ning oli 2018. aastani täieõiguslik Eesti kodanik.

„Ja ehkki PPA meelest anti pass välja ebaseaduslikult, pole ta praegu tunnistatud kehtetuks. Altmann on jätkuvalt Eesti kodanik ning ta asub koguni ilma viisata Eesti territooriumil!” kirjutas advokaat. Seejuures on Gamazini sõnul pöördunud tema poole kümned inimesed, kellel sarnane mure.

Minister Anvelt selgitas Delfile, et vaatamata vigasele alusele oleks saanud Altmann oma dokumente ikkagi pikendada. Paraku võttis Altmann endale pärast Eesti kodakondsuse saamist ka Venemaa kodakondsuse. Eesti seadused aga topeltkodakondsust ei luba.

Ära ei saa võtta sünnijärgset kodakondsust. Selle saamiseks pidanuks Altmanni vanavanemad asuma Eestisse elama aasta jooksul pärast kodakondsuse saamist, nagu optatsiooniseadused ette nägid. Seda aga ministri väitel miski ei kinnita.

Gamazin pole ministri tõlgendustega nõus ning kavatseb pöörduda kohtusse. „Ta sai Eesti kodanikuks 2013. aastal. Kui toona kerkis küsimus, et Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks peab ta keelduma teise riigi kodakondsusest, oleks olnud teine olukord. Kuid praegu on möödas viis aastat,” väitis ta.