Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel toob linnapea Taavi Aasale adresseeritud kirjas välja, et Tallinna linn on oma kodulehel avaldanud valdava osa sotsiaalteenuste kohta ülevaatliku tutvustuse, kuid oluline on jälgida, et need kirjeldused vastaksid seadusele. Samuti võiks mõnda teenuse kirjeldust täiendada, et abivajajal oleks teenuse sisu kohta rohkem infot.

Teenuste tutvustused leiab kodulehelt hõlpsasti, samas võiks linn Koppeli hinnangul kaaluda ka ühe üldise infolehekülje koostamist, mille kaudu saaks inimesi teavitada, kuidas Tallinnas on abi andmine korraldatud. Ühtlasi võib seal teada anda, et abivajajale tarviliku teenuse selgitab välja linna sotsiaaltöötaja, ning ära märkida, kui kiiresti linn teenuse korraldamise kohta otsuse teeb. Kasulik oleks inimestele teatada, et abivajaja võib taotluse esitada ka telefoni teel.

Samuti oleks mõistlik koostada kõigi teenuste taotlemiseks ühtne avalduse vorm, millega abiotsija saab esitada oma kontaktandmed ja lühidalt selgitada, milles ta abi vajab. Vormi koostamisel ja selgituste jagamisel tuleks lähtuda tõdemusest, et abivajaja ei pea ise teadma, millist teenust ta täpselt vajab, vaid selle selgitab välja sotsiaaltöötaja. Inimesele ei tohiks jääda muljet, et ta peab taotlema kindlat teenust. Avalduse blankett peaks sobima kõigi teenuste taotlemiseks ja olema lihtsalt leitav.

Tunnustust väärib Koppeli sõnul see, et linn on iga sotsiaalteenuse kirjelduse juurde lisanud konkreetsed juhised, millest inimene peaks teenuse taotlemisel alustama ning millise asutuse ja spetsialisti poole pöörduma. Eriti tähtis on avaldada kontaktandmed turvakodu- ja varjupaigateenuse tutvustuse juures, sest teenusepakkujad võtavad abivajajaid vastu ka öösiti. Linn on niisuguse vajadusega arvestanud.

Pakutavad teenused on linna kodulehel praegu grupeeritud sihtrühmade järgi. Paraku ei arvesta niisugune jaotus alati asjaoluga, et mõni sihtrühm võib vajada ka teenuseid, mida on praegu kirjeldatud teiste sihtrühmade all. Näiteks eakas võib peale talle suunatud teenuste vajada ka isikliku abistaja, kodu kohandamise, eluaseme või sotsiaaltranspordi teenust. Nende kohta peab ta infot otsima teiste jaotuste alt, nagu toimetulekuraskustes inimesed või puuetega inimesed ning see võib saada takistuseks teabe leidmisel. Et niisugust olukorda vältida, võiks linn Koppeli hinnangul kaaluda võimalust kirjeldada iga kategooria all kõiki teenuseid, mida konkreetne sihtrühm võib vajada.

Linnavalitsusel tuleks võimaluse korral tagada teabe kättesaadavus erivajadustega inimestele, et nad saaksid neile sobivast kanalist kätte õige info võimalikult iseseisvalt. Näiteks võiks kodulehel infot jagada viipekeelses videos, pakkuda teavet veebis ja mujal lihtsustatud keeles ning vajadusel ka punktkirjas. Seesuguse infomaterjali koostamisel võib olla vaja teha koostööd erivajadustega
inimeste huvide eest seisvate organisatsioonidega.

Veebileht on Koppeli sõnul küll oluline, kuid siiski mitte alati esmane kanal info saamiseks. Inimesed saavad sotsiaalteenuste kohta teavet tihti näiteks hoopis perearstilt, sotsiaalasutusest, koolist või haiglast. Seega on tähtis, et infot ei edastataks üksnes potentsiaalsetele abivajajatele, vaid et see jõuaks laiemalt Tallinna elanikeni ehk ka abivajaja lähedaste ja naabriteni, et need teaksid, kuhu vajaduse korral pöörduda. Tallinna linnavalitsus on selle asjaoluga Koppeli hinnangul ka arvestanud – sotsiaalteenuste saamise võimalusi tutvustatakse linnaosade ajalehtedes ja infovoldikutes, mida jagatakse linnaosavalitsustes ja sotsiaalkeskustes ning levitatakse mitmete organisatsioonide kaudu.