Politsei- ja piirivalveameti Viljandi patrullitalituse juhi Alar Sadama sõnul on sel aastal kasvanud linnas narkootikumidega vahelejäänute arv. Mitte just seetõttu, et rahvas oleks illegaalseid meelemürke massiliselt tarvitama hakanud, vaid kuna politseis võeti tänasel aastal prioriteediks narkootikumidega tegelemine.

Mis puudutab Odessas surma saanud Viljandi noormeeste kärarikkaid peiesid, tõdeb Sadam, et selline läbu tuli politseinikel laiali ajada tema pea nelja aasta pikkuse ametiaja jooksul esimest korda.

"Meie kindlasti mõistame hukka sellised peod, kus kaaskodanike rahu on liiklusohtliku käitumisega häiritud," selgitab Sadam ning lisab, et avalikuks kasutamiseks mõeldud teel rehve põletades seatakse tegelikult kaaskodanike elu ja tervis ohtu.

Patrullitalituse juhi sõnul on kohalikud väljakutsed seotud kõige sagedamini alkoholi liigtarvitamisega. "Kui me räägime lähisuhtevägivallast, öörahu rikkumisest, mõnel korral ka kaklusest või paaril korral magama jäänud härradest, siis väga palju mängib rolli alkohol," räägib Sadam.

Kuidas tunnevad end Viljandis aga kohalikud?

Tuleb välja, et noorte silmis on elu Viljandis turvaline. Vanem generatsioon aga sedavõrd positiivselt asju ei näe.

“Ma arvan, et päris turvaliselt ei saa keegi end tunda enam,” räägib Rein, viidates pekstud ja põlema süüdatud mehe juhtumile.

Pensionieas Gita arvab, et kord on linnas käest ära. „Igaüks teeb, mis tahab, ütleb, mis tahab, magab paljalt tänaval või saadab su parema koha peale või..." räägib naine."Vene ajaga ei maksa üldse võrrelda, Vene ajal oli kord kõva. Ei olnud nii, et teed, mida tahad, ja saad heal juhul paarkümmend eurot trahvi... Kes keda ära tapab, see oli muidugi iseasi,” lisab ta muheledes.