Jürgen Ligi Danske panga rahapesu kohta: minu ajal tehtud juhtimisvead ei ole tehtud minu süül

Danske Banki Eesti filiaali kaudu võidi pesta koguni seitse miljardit eurot. Eesti Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi rääkis Delfile Danske panga tagamaid ning ka seda, kas tema tunneb enda peal mõneti juhtunu osas süüd.

"Mul on olnud rahanduses üsna õnnelik käsi, ehkki nii süüdistuste kui õnnitlemiste peale pean meenutama, et minu ajal ei tähenda tingimata tänu minule ega ammugi minu süül. Olen mõne aja eest siiski öelnud Äripäevale, et rahapesu riske on Eestis alahinnatud. Üheksakümnendatest peale on eksperdid rahustanud, et Eestit selleks tegevuseks ei valitaks, küll aga oli meie piirkonnas selleks mugav koht Läti ja kaugemal palju hämaraid finantskeskusi," rääkis Ligi.

Ta lisas, et tema aeg rahandusministrina oli suuremas osas kriisihaldus ja ennetusmehhanismide loomine, sealhulgas uued regulatsioonid panganduses ja Euroopa pangandusliit. "Rahapesu ei olnud rahvusvaheliselt peamine päevakorrapunkt, mitteresidentide hoiuseid vaadeldi rohkem finantsstabiilsuse küsimusena, sest mitu kriisiriiki oli läinud nende õnge, pidanud oma panku päästma ja vajanud siis välisabi ise."

"Minu ajal 2014. aastal finantsinpeksioon Danske riskid avastas, ent rahandusminitril olnuks šanssi rahapesujuhtumeid ära hoida või selles süüdi olla vaid siis, kui faktid oleks toodud kandikul ja enne, ja eriti jabur on näpuga näidata veel peaministrile. Finantsjärelvalve juhtumite vahetu vastutus on juhatusel, mitte nôukogul, ja kokkuvõttes oli FI edukas. Samas ei saanud ka FI jälitada kuritegevust, milleks on politsei ja rahapesu büroo. Ja lihtne pole neilgi," lisas ta.

Ligi märkis ära, et kui FI Danske riskijuhtimise vead avastas, polnud Taani järelevalve, peavastutaja siinse filiaali eest, sellega sugugi kohe nôus ja Skandinaavia ärikultuuril oli loomulikult suur autoriteet. "Siiski viis avastus tõsisemate järeldusteni ja 2015. see ärisuund Tallinnas suleti, hiljem suleti ka filiaal ning minu mäletamist mööda vahetati ka Danske juhid."

"Miks just 2014.-2015. rahapesu teema rahvusvaheliselt nii esile kerkis, oli kindlasti seotud Vene illegaalse raha jälitamise, Ukraina sõja ja sanktsioonidega, teiseks oli aastaid kriisiga seoses olnud pangandusalane peamure halvad laenud, alakapialiseeritus, likviidsusmured, pankrotid, mille kõrval hoiuste päritolul oli üldisema riskantsuse tähendus - kas riigid suudavad hoiuseid garanteerida ja pangad neid laenuressursina kasutada, kui nad on ebapüsivad ja vôivad iga hetk ära kolida. Nelja aastaga on maailm palju muutunud," nentis ligi.