Suri kirjanik Vladimir Voinovitš
Teadaolevalt suri Voinovitš südameataki tagajärjel, vahendab uudistekanal Lenta.
Voinovitš hakkas luuletusi kirjutama sõjaväeteenistuse ajal 1951–55. 1960. aastal kirjutas ta luuletuse "14 minutit stardini" ("Четырнадцать минут до старта"), mis muutus sisuliselt kosmonautide hümniks.
Voinovitš sai üleöö kuulsaks, kui seda luuletust tsiteeris kosmonaute vastu võtnud Nikita Hruštšov, ja ta võeti vastu NSV Liidu Kirjanike Liitu.
1963. aastal kirjutas Voinovitš romaani "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused". Kuna selles kujutati nõukogude elu satiiriliselt, siis ei olnud mõtet seda ühelegi kirjastustele pakkuda. Samizdati kaudu levis see aga NSV Liidus laialdaselt.
1960. aastate lõpus läks Voinovitš nõukogude võimuga konflikti. Kuna ta osales võitluses inimõiguste eest ja kujutas oma teisteski teostes nõukogude tegelikkust satiiriliselt, siis hakkas KGB teda jälitama ja 1974 arvati ta välja kirjanike liidust, seevastu võttis ta liikmeks Prantsusmaa PEN-klubi.
Esimest korda pakkus KGB talle võimalust emigreeruda 1975. aastal. 1980. aasta detsembris saadeti Voinovitš NSV Liidust välja ja järgmisel aastal võeti talt NSV Liidu kodakondsus. Voinovitš elas seejärel Lääne-Saksamaal ja USA-s ning töötas Vabadusraadios.
1990 taastati Voinovitši NSV Liidu kodakondsus. Alates 1992 elab ta põhiliselt Venemaal.
Voinovitš oli Vladimir Putini häälekas kriitik. 2001. aastal võitles ta telekanali NTV suukorvistamise, 2003. aastal aga Tšetšeenia sõja vastu. 2015. aastal kirjutas ta presidendile avaliku kirja, paludes vabastada Ukraina sõjaväelendur Nadežda Savtšenko.
Voinovitš külastas ka Tallinnat, esinedes viimati mullu sügisel Tallinnas Avatud Eesti Fondi üritusel.
