„Keskused luuakse vabatahtlikkuse alusel,“ ütles Ratas Delfile ja kinnitas, et Eestit see kindlasti ei puuduta.

Euroopa Liidu riigid leppisid täna öösel 10-tunniseks veninud arutelul kokku, et Euroopasse võidakse luua kinnised migrandikeskused, kus hakataks tegelema asüülitaotlejate avalduste läbivaatamisega. Migrandid, kellel pole õigust EL-is asüüli saada, läkitatakse kodumaale tagasi.

Seni pole selgust, millistest riikidest võimalike keskuste asukohana jutt käib, kuid Prantsuse president Emmanuel Macron mainis täna, et kaalumisel on need EL-i riigid, kuhu migrandid jõuavad esimesena.

„Võimalike riikide osas on räägitud EL-i lõunapoolsetest riikidest,“ ütles ka Ratas ja lisas, et keskuste loomise küsimuses valitsevad Euroopa Liidu riikide vahel suured erimeelsused. „Keskus saab tulla ainult juhul, kui liikmesriik on selle rajamisega nõus,“ selgitas Ratas.

Ka leppisid EL-i valitsusjuhid kokku, et pagulasi võidakse asustada liikmesriikidesse, mis on nõus neid vastu võtma. „Eesti jätkuvalt lähtub vabatahtlikkuse põhimõttest, et liikmesriik peab olema vastuvõtmisega nõus,“ sõnas Ratas.

Ratase kinnitusel pole oodata uut üle-Euroopalist kohustuslikku ümberjagamiskava. "Ma ei näe, et Euroopa Liidu riigid leiaksid antud teemal ülemkogu laua taga üksmeele,“ ütles Ratas. „Ma ei usu, et selline kokkulepe võiks sündida,“ lisas ta.

Ka lepiti täna öösel Brüsselis kokku, et Euroopa Liit alustab vastuvõtukeskuste loomiseks läbirääkimisi Põhja-Aafrika riikidega. „Kui Põhja-Aafrika riikidega kokkulepped saavutatakse, on need midagi sarnast, mis on tänasel päeval EL-i ja Türgi vahel,“ ütles Ratas.

BBC kirjutas täna, et Põhja-Aafrika riike on väga keeruline taoliste keskuste loomisega nõusse saada ning Maroko teataski eile, et pole ideega nõus.