FOTOD | Ratas NATO küberkaitsekeskuses: meie väärtused ja elustiil vajavad kaitsmist ka digimaailmas

Peaminister Jüri Ratas tutvus täna NATO küberkaitsekeskuse tööga, mis tähistas mais oma 10. sünnipäeva.

„Tallinnas asuv NATO küberkaitsekeskus annab tunnistust sellest, et Eesti on riik, mis panustab ühtviisi tõsiselt nii digiinnovatsiooni kui küberjulgeolekusse,” ütles Ratas.

“Just meie kogemus ja ettepanekud olid üheks argumendiks, mis kunagi innustas allianssi küberjulgeolekuga senisest tõsisemalt tegelema. Nüüd ei kahtle enam ükski meie liitlane, kui oluline on meie ühiseid väärtusi ja elustiili ka digimaailmas kaitsta. NATO küberkaitsekeskuse senine töö oma teadmiste, väljaõppe ja infovahetusega mängib selles väga olulist rolli,“ lisas ta.

Ratase sõnul jättis talle väga hea mulje ka aprillis toimunud rahvusvaheline küberõppus Locked Shields. Sellest maailma suurimast omataolisest õppusest, milles osaleb üle 1000 eksperdi mitmekümnest riigist, on nüüdseks saanud üks küberkaitsekeskuse visiitkaarte.

Küberkaitsekeskuse direktor Merle Maigre, staabiülem kolonelleitnant Franz Lantenhammer ning keskuse töötajad rääkisid peaministrile seal tehtavatest uuringutest, näiteks tehisintellekti ja küberkriminalistika valdkonnas, aga ka läbiviidavast väljaõppest ning keskuse tulevikuplaanidest.

Keskuse suurimateks projektideks on lisaks Locked Shieldsile ja küberõppusele Crossed Swords ka iga-aastane kõrgetasemeline konverents Cycon ning seni kõige põhjalikum käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis “Tallinn Manual 2.0”.

Plaanis on töötada välja ka käsiraamat küberväejuhatajatele. Jüri Ratas ja Merle Maigre olid ühel meelel, et keskusel on suur potentsiaal küberkaitsealase väljaõppe läbiviimisel ning rahvusvahelise kootöö harjutamisel.

Küberkaitsekeskusel on praegu 21 liikmesriiki, millest 18 on NATO riigid. Läbirääkimised käivad veel 7 liitlase ning 3 partnerriigiga.