Kreeka ja Makedoonia välisministrid leppisid varem sel kuul kokku, et Makedoonia uueks nimeks saab „Põhja-Makedoonia Vabariik”, et lahendada aastakümneid kestnud nimevaidlus, mis takistas Makedoonia astumist Euroopa Liitu ja NATO-sse, vahendab Reuters.

Makedoonia parlament ratifitseeris kokkuleppe eelmisel nädalal. Riikliku uudisteagentuuri MIA tsiteeritud avalduses ütles aga Ivanov, et tal „ei ole mandaati allkirjastada kokkulepet”, mis „on vastuolus Makedoonia põhiseadusega ning muudab Makedoonia sõltuvaks kolmandast osapoolest, see tähendab Kreekast”.

Presidendi keeldumine ei blokeeri iseenesest tõenäoliselt kokkulepet, sest parlament saab tema veto tühistada lihthäälteenamusega teisel hääletamisel.

Ivanovi karmid sõnad on aga märk suurte poliitiliste panuste kohta selles küsimuses, mis kütab kirgi nii makedoonlaste kui ka kreeklaste hulgas, ning võib anda märku valitsuse ees seisvatest raskustest. Valitsus peab nimelt ikkagi muutma põhiseadust ja on lubanud panna nimemuutuse rahvahääletusele.

„Selle kokkuleppe elluviimisel on õiguslikud tagajärjed ja seetõttu kujutab see endast kriminaalset akti,” ütles Ivanov.

Peaminister Zoran Zaev ütles, et astub tagasi, kui kokkulepe ei saa lubatud referendumil toetust. „Makedoonial ei ole plaani B,” ütles Zaev kohalikule televisioonile.