Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlassuhetele pani aluse 1939. aasta augustis sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt. Selle pakti salaprotokollides jaotasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära nende vahele jääva Kesk-Euroopa. Eesti jäi Nõukogude Liidu mõjusfääri, mistõttu 1940. aastal Nõukogude Liit okupeeris Eesti.

1941. aasta 22. juunil ründas Saksamaa Nõukogude Liitu. Kaks riiki olid kuni viimase hetkeni liitlased.

Nõukogude ajalookirjutus eitab Nõukogude Liidu liitlassuhet Adolf Hitleri juhitud Saksamaaga ja loeb teise maailmasõja algust alles 22. juunist 1941, kui Saksamaa ja Nõukogude Liit muutusid vaenlasteks. Tänane üritus pronkssõduri juures lähtub just sellest vaatenurgast.