EQ tähendab hetkeolukorra ärakasutamist

Tiiu Viies, EBS-i organisatsioonikäitumise aine lektor

Emotsionaalsest intelligentsusest on saanud väga populaarne jutuaine ja seda mitte ainult Eestis. Nii nagu igas teoorias peitub tavaliselt mingi iva, siis nii ka selles. Iseasi on asjast kultuse tegemine, mille põhieesmärk on kaasa aidata müügiedule .

Iva, mida Goleman oma raamatuga külvab põhineb sellel, et inimese aju võtab ümbritsevast märksa rohkem informatsiooni vastu kui ta seda töödelda ja teadvustada jõuab. See info kogunebki aju süvastruktuuridesse ja annab erinevaid emotsionaalseid värvinguid toimuvale, sealhulgas ka mõtlemisprotsessidele.

Kui mõtetel on võime liikuda tulevikku ja uidata minevikus, siis emotsioonid registreerivad alati hetkeseisu — selle, mis toimub siin ja praegu.

Saada emotsionaalselt intelligentseks tähendab selle lisainformatsiooni ärakasutamist, mis koguneb meisse emotsioonide või tundmuste läbi, ning seda otsustamisel ära kasutada, lisada see loogilisele otsustamisprotsessile.

Olla emotsionaalselt intelligentne tähendab ringi liikuda andurid sisse lülitatud ja registreerida emotsioone ja tundmusi (NB!) — just nende tekkemomendil ning neid käitumisotsustustes abiks võttes. Emotsionaalse intelligentsuse omandamine seisnebki emotsioonide teadvustamise ning nende juhtimise õppimises.

Sealt tulev informatsioon ütleb meile, millal on sobiv vabandust paluda kuna oleme kellelegi liiga teinud või vastupidi — endale mitte lasta liiga teha. Ratsionaalse otsustuse tulemusena võib kõik tunduda loogiline kuid sisemusest tulev informatsioon aga annab märku, et midagi ei klapi.

Seda informatsiooni teadvustades ei tee me midagi muud kui kasutame meile antud aju võimalusi täielikumalt ära.

Pealegi — Goleman on leidnud asjale väga ilusa (ja müüva) nime — emotsionaalne intelligentsus — EQ.

Sea pea kohta oskavad asjalikke kommentaare anda kindlasti kulinaarid ja gurmaanid.