Kaljurand põhjendas sotsiaaldemokraatlikku erakonda astumist sisemiste veendumustega. Ka teised erakonnad on teda korduvalt oma ridadesse kutsunud, viimati intensiivselt enne eelmisi kohalike omavalitsuste valimisi, kuid varem ei tundnud Kaljurand end erakonnaga sidumiseks valmis olevat.

Kaljurand märkis, et tema maailmavaade on tegelikult kogu aeg olnud sotsiaaldemokraatlik. "Poliitikute maine tänases Eestison päris kehv. Ja selleks, et seda muuta, tuleb tulla poliitikaväljale ja mitte jääda kommentaatoriks või pealtvaatajaks," selgitas ta oma poliitikasse tuleku põhjuseid.

Poliitilistest põhimõtetest rääkides selgitas, et peab võrdsust oluliseks, kuid näeb seda eelkõige võrdsete võimaluste tagamisena.

Ka ei toihks Kaljuranna arvates mitte ühelgi inimesel ega erakonnal olla monopoli ideedele, väärtustele või põhimõtetele.

Kaljurand tõi välja ka eri rahvarühmade võrdsuse. "Eesti rahva mõõdupuuks ei saa olla tõupuhtus," leidis Kaljurand. "Eesti riik ja rahavus, keel ja kultuur jäävad püsima, kui neid hoiavad kõik inimesed, kes elavad Eestis: nii noored kui vanad, nii eestlased kui venelased, nii valged kui tumedanahalised, nii usklikud kui ateistid, nii heterod kui samasoolised. Meid on liiga vähe, et üksteist alandada, solvata või ignoreerida."

Kaljurand märkis ka, et kavatseb kandideerida kevadistel riigikogu valimistel.

Varem diplomaadi ja välisministrina tegutsenud Kaljurand ei ole varem olnud ühegi erakonna liige. 2016. aastal kandideeris Kaljurand presidendivalmistel, kuid ei osutunud valituks.