INTERVJUU | Eesti 200 eestkõneleja Kristina Kallas: me tuleme oma seisukohtadega varsti avalikkuse ette. Kas tuleb ka partei, seda vaatame sügisel

Eesti 200 manifesti ühe ühe autori ja liikumise eestkõneleja, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori Kristina Kallas rääkis intervjuus Delfile, et huvi liikumise vastu on jätkuvalt suur.

Millised on olnud liikumise Eesti 200 viimase aja arengud?

Oleme teinud töökoosolekuid, näiteks laupäeval me arutasime riigireformi teemasid, neid, mis Riigireformi SA välja käis. Setitame konkreetsemaid nägemusi sellest, mida me manifestis tegelikult üldisemalt sõnastasime. Oleme kaasanud nendesse ka neid inimesi, kes on meiega tahtnud liituda, nii et laupäevane koosolek oli juba üsna suuremahuline.

Kui palju uusi inimesi praeguseks juba kogunenud on?

Kuna meil ei ole mingit ametlikku organisatsiooni jätkuvalt, siis ei saa öelda ametlikult liikmete arvu. Ma ei tea, mis see laupäeval võis olla, 40 inimest oli jälle ja need olid erinevad inimesed, mitte need 40, kes algselt olid. Ilmselt mingil hetkel me peame ennast ka nii-öelda formaalse organisatsioonina looma, me ei ole selleni hetkel veel jõudnud. Huvi on jätkuvalt suur, justnimelt kaasa mõelda nende teemade osas. See teeb rõõmu.

Kuidas on Eesti 200 kaubamärgi teemaga, mis arengud selles plaanis on toimunud?

Me selle teise Eesti 200 liikumisega kohtusime, see oli vist poolteist nädalat tagasi ja rääkisime oma positsioonid selgeks. Hetkel rohkem arenguid ei ole.

Millised need positsioonid olid?

Nemad jäid oma positsiooni juurde selles mõttes, et nad leiavad, et kahekesi me selle kaubamärgi alla ei mahu, et nad tahavad selle all ikkagi enda liikmete jaoks väga selgelt ise toimetada, et neile ei sobi see, kui meie ka seda kaubamärki kasutame.

Millised on Eesti 200 lähiaja edasised plaanid?

Plaan ongi see, et tuleb hakata ka avalikkuse poole välja tooma neid meie teemade konkreetsemaid seisukohti. Need kuus laiemat teemat, mis me käsile võtsime – me formuleerime konkreetsemad seisukohad oma positsioonilt ja tuleme avalikku diskussiooni sisse nendega. Ma arvan, et see riigivalitsemise või riigijuhtimise teema on esimene, kuna see on praegu kõvasti üleval.

Millised on plaanid seoses uue erakonna loomisega?

Seal on samad plaanid, mis on alguses olnud, et sügisel vaatame. Kõigepealt on vaja ikkagi hakata neid teemasid ühiskonnas arutama, üldse aru saada sellest, et kuivõrd need teemad on inimeste jaoks olulised ja milline kandepind nendel teemadel on, enne kui erakonda looma hakata.