Assange' pages Lõuna-Ameerika maa Londoni saatkonda teda taga ajavate võimude eest kuue aasta eest. Ta viibib seal tänini. Avaldatud dokumentide kohaselt kulutati nende aastate jooksul Assange'i, aga ennekõike saatkonna ja kodumaa julgeoleku tagamiseks, sh Assange'i igapäevase tegevuse jälgimiseks rohkem kui neli miljonit eurot.

Assange'i ja tema külaliste ööpäevaringseks jälgimiseks otsutas Ecuador palgata erafirma, mille eest tuli igakuiselt välja käia orienteeruvalt 54 000 eurot, mille hulka arvestati ka luurepersonali korteriüür saatkonna lähistel. Operatsioonist „Külaline” oli teadlik ka Ecuadori president Rafael Correa, kelle nõusolekul jälgimist korraldati, ja toonane välisminister Ricardo Patiño.

Andmete alusel tabas Ecuador jälgimisega naelapea piht, avastades, et Wikileaksi asutaja kuritarvitas nende usaldust, murdes sisse oma võõrustaja arvutisüsteemi, jälgides saatkonna personali omavahelist kirjavahetust.

Hoolimata sellest, et salajase luureoperatsiooni raames selgus juba neli aastat tagasi, et Assange kuritarvitab Ecuadori usaldust, ei ole riik otsustanud vilepuhujat kohalikele võimudele välja anda. Küll aga võeti temalt internet ja võimalus võõrustada külalisi.