Suurõppus Siil saadab jõulise sõnumi, et Eesti võtab riigikaitset väga tõsiselt. "Foorum" küsis seekord, kui hästi on Eesti täna kaitstud? Stuudios avasid teemat kaitseminister Jüri Luik (IRL), riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots (RE), riigikaitsekomisjoni liige Marianne Mikko (SDE), Tallinna abilinnapea ja kaitseliitlane Aivar Riisalu (KE), väliskomisjoni liige Andres Herkel (VE) ja väliskomisjoni liige Henn Põlluaas (EKRE).

Riisalu märkis, et kümne aasta möödumine aprillimässust mullu kevadel näitas, et kohalik vene kogukond ei olegi nii hull, kui arvatakse. "Vaatamata ajupesule on nad suhteliselt lojaalsed. Seda ma võin kinnitada muuseas, et ka kaitseliidus on päris palju vene rahvusest inimesi. Ja ma ei karda, et nad mind selga lasevad," sõnas Riisalu.

Valdavas konsensuses kulgenud saates nõustusid saatekülalised sellega, et lillede viimine 9. mail kaitseväe kalmistul asuva pronkssõduri juurde on demokraatlikus riigis lubatud.

Poliitikud tõdesid, et suurõppus Siil on siiani hästi õnnestunud. "Anname maailmale sõnumi, et me oleme Eesti kaitsmiseks valmis. Tegemist on ka sümboolse sammuga. Me tegime suure õppuse ja suurõppus näitab meile väga hästi ära pingelised, probleemsed kohad, sest õppusel ei osale mitte ainult üks või teine üksus, vaid mängib kaasa kogu juhtimissüsteem," märkis Luik.

Põlluaas ja Riisalu nõustusid Luigega, et õppus annab välja meie kaitsevõimekuse nõrku kohti.

Ise Ämari lennuväebaasi kaitsmas olnud Põlluaas oli kindel, et 60 tunniga Eestit ära võtta pole võimalik. "Vaadates meeste kaitsetahet ja patriotismi, siis see ei juhtu mitte mingil juhul."

Mikko sõnul tuleb Siil kasuks meie mainele, kuna näitab, kui pühendunud me oleme.

Herkeli hinnangul näitab võimekus nii suurt õppust läbi viia meie kodanikuühiskonna arengut.