"Roman Toi oli see, kes kandis väliseestlaste hulgas edasi eesti muusikat. Tema ühiskondlik tegevus ja tegevus koorijuhina oligi sealse eestlaskonna kandvaimaid jõude," ütleb Surva Toid meenutades. "Tema oli see, kes laulupeo tuld väliseestlaste hulgas hoidis, kirjutas muusikat ja laule eesti kooridele. Teda on nimetatud isegi väliseestlaste Gustav Ernesaksaks," räägib ta Toile mõeldes.

Toi meeskoorilauludest nimetab Surva ühe olulisimana laulu "Kui tume veel kauaks", samuti toob välja tema panuse vaimuliku muusika ja oreliteoste loomises. "Ta oli ise orelimängija. Torontos eestlaste Ehatare hooldekodus elades mängis ta seal pühapäeviti ka veel nüüd jumalateenistustel orelit," kirjeldab Surva Toi tegevuse mitmekülgsust.

Inimlikest omadustest peab Surva Toi puhul olulisimaks surmani püsinud erakordselt selget mõistust ja head huumorimeelt. "Viimati rääkisin temaga vabariigi aastpäevaga seoses veebruaris. Siis kõlas tihti üleskutse "Hakkame sättima!". Ja Toi, kes oli ka ise saanud hiljuti saja aastasek siis ütles mulle, et hakkame sättima kahesajandaks. Ääretult hea huumorimeelega mees," meenutab Surva.

Ka Aarne Saluveer toob Toist rääkides välja tema isamaalisuse. Saluveer meenutab Toi osavõttu esimesest sõjajärgsest vabast laulupeost 1990. aastal. "Meil olid piirid nii lahti, et väliseesti dirigendid said ka tulla. Ta oli audirigent ja juhatas koos Gustav Ernesaksaga. Minu mäletamist mööda oli tema juhatada laulud "Hoia jumal Eestit" ja te enda pala "Aiut-taiut"," märkis Saluveer. "Enne kui ta tervis ära läks oli ta minu arvates seotud ka vaimulike lauupidudega," lisas ta Toi musikalisest tegevusest rääkides.

Täna 101 aasta vanuses meie hulgast lahkunud Roman Toi õppis enne Eestist lahkumist Tuudur Vettiku, August Topmani ja Heino Elleri käe all. 1944. aastal põgenes ta nõukogude vägede eest Saksamaale ja lahkus sealt 1949. aastal Kanadasse, kus oli kogu väliseesti muusikaelu keskseks figuuriks.

Vaata 2014. aastal tehtud videointervjuud Roman Toiga: