Möödunud kolmapäeval pidas keskriminaalpolitsei kinni Tallinna spordi- ja noorsooameti endise juhi Rein Ilvese, keda kahtlustatakse endaga seotud isikute hangetel eelistamist.

Kahtlustus puudutab Tallinna spordi- ja noorsooameti korraldatud sportmängude sisehalli ehk pneumohalli ehitustööde hangetel esinenud rikkumisi 2013. aastal. Kahe läbiviidud hanke maht ületab 1,3 miljonit eurot. Kahtlustuse järgi tegid hankekomisjonis osalenud Rein Ilves ja temaga koos kinni peetud isik otsuseid ja toiminguid endaga seotud isikute kasuks.

Segadusest pneumihalliga kirjutas Äripäev juba möödunud aasta novembri lõpus, kuid Ilvesele sai saatuslikuks hoopis umbes 7000 euro suurune nõue, millele spordi- ja noorsooamet ei pööranud tähelepanu ja mis mõisteti linnalt tagaselja välja.

Tallinna linnavalitsus vabastas Ilvese seetõttu pealinna spordi- ja noorsooameti juhi kohalt möödunud aasta 6. detsembri istungil tema enda soovil.

Täpsemalt peitus Ilvese ametist taandumise põhjus Tondiraba jäähallile esitatud ca 7000 euroses nõudes, millest jäähalli juhataja Elena Glebova teavitas halli kureerivat spordi- ja noorsooametit. Ametit juhtiv Ilves oleks pidanud nõudest esmajoones juriidilist teenistust teavitama, kuid seda ta ei teinud. Samuti ei läinud spordi- ja noorsooamet ise kohtusse nõude vastu vaidlema.

"Isegi kui nõue oleks kohtuistungi tulemusel olnud igati õiguspärane, siis ikkagi tuleb kõikidest sellistest asjadest teavitada õigusteenistust. Loomulikult oleks sellele järgnenud kogu protsessi uurimine, miks ja kuidas selline nõue on tekkinud. Miks seda nõuet, kui ta on õigustatud, varasemalt tasutud ei ole? Mis põhjusel jäeti see tasumata ja miks see asi jõudis kohtusse? Kõik see jäeti tegemata, kuna amet ei pööranud sellele nõudele tähelepanu," rääkis Tallinna linnapea Taavi Aas detsembris.

Seetõttu mõistis kohus möödunud aasta sügisel Tallinnalt tagaselja raha välja. Koos kaasnevate kohtukuludega ulatus summa 10 000 euroni. "Sellist juhtumit, kus Tallinna linn oleks jätnud oma õigused kohtus kaitsmata ja linnalt oleks tagaselja midagi välja mõistetud, ei ole kümnete aastate jooksul toimunud," tõdes Aas.

17 aastat spordi- ja noorsooametis

Ilves on suurema osa oma karjäärist juhtivatel positsioonidel töötanud. Enne avalikku teenistusse siirdumist oli ta aastaid seotud erasektoriga.

Mulgimaalt pärit Ilves sündis 24. märtsil 1966 Viljandis ja lõpetas 1984. aastal sealse C. R. Jakobsoni nimelise keskkooli.

Tema karjäär algas kohe pärast Tallinna tehnikaülikoolis tööstus- ja tsiviilehituse eriala lõpetamist 1991. aastal, kui ta asus töödejuhatajana tööle ettevõttes AS Koger & Sumberg Viljandi. Mõne aastaga sai Ilvesest sama ettevõtte tegevdirektor.

Spordi- ja noorsooametisse siirdumise eel jõudis Ilves juhtida veel ka ettevõtteid OÜ Vektori Ehitus ja OÜ Reemi Ehitus.

Meie majas, mis on ka Saku Suurhallina Eesti korvpalli kodu, on Rein nagu omainimene, tihe "majasõber".
EKL-i peasekretär Keio Kuhi

Enne spordi- ja noorsooameti juhatajaks saamist 2007. aasta sügisel töötas Ilves samas kohas erinevatel ametipostidel, alustades juhtivspetsialisti ametist aastatel 2000-2002 ja lõpetades ameti juhataja kohusetäitja positsiooniga aastatel 2002 ja 2007.

Oma hea töö eest spordi- ja noorsooametis pälvis Ilves tunnustuse 2016. aastal, kui Eesti korvpalliliit (EKL) õnnitles teda oma veebilehel 50. juubeli puhul.

"Korvpalliliidul on Rein Ilvese ja Talinna spordi- ja noorsooametiga olnud alati mõnusalt tegus ja konstruktiivne suhe. Meie majas, mis on ka Saku Suurhallina Eesti korvpalli kodu, on Rein nagu omainimene, tihe "majasõber". Loodame, et ta on seda ka teist samapalju aastaid. Kasutan juhust, et õnnitleda Reinu kogu korvpallirahva poolt!," lausus EKL-i peasekretär Keio Kuhi liidu õnnitluses.

Ühiskondlikult aktiivne

Lisaks juhikarjäärile on Ilves aktiivselt kaasa löönud ka klubilistes tegevustes.

1994. aastal astus ta Round Table klubisse, mis ootab enda sekka noori mehi vanuses 18-40. 1927. aastal Inglismaalt alguse saanud liikumine koondab 2275 klubi 58 riigis ning sinna kuulub 30 000 liiget. Eestis on praeguse seisuga siiski vaid 146 tegevliiget ning 13 tegutsevat klubi. Klubi eesmärk on pakkuda ühiskondliku tegevuse väljundit noortele meestele, kes soovivad oma töövälist aega sisustada. Klubi pakub reisivõimalusi ja kohtumisi teiste klubidega üle maailma, tegeletakse ka heategevusega.

Aastatel 1995-1998 oli Ilves ka Viljandi Äriklubi president.

Spordi- noorsooameti juhataja ametile kohaselt on Ilves spordihuviline, nimetades oma CV-s hobideks mäesuusatamist, korvpalli ja kardisõitu. Samuti kuulub Ilves alates 1998. aastast Eesti kergejõustiku fänniklubisse.

Ilves on abielus ja kolme lapse isa.