„See on esmakordne, kus me laiapinnalist riigikaitset ka läbi harjutame,” illustreerib Kiili kätega kogu konfliktispektri ulatust, mida õppusel harjutama asutakse. Kiili paneb ühe käe kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülema kolonel Aron Kalmuse seljale – „nemad juhivad sõda,” seejärel osutab endale: „ja meie toetame.” Kiili sirutab välja teise käe ning asetab selle PPA politsei kolonelleitnanti Marti Magnuse seljale: „ja nemad vastutavad hübriidi eest.”

Kolonel Kalmus annab ülevaate õppusest kui käsu, seejuures hirmutavalt mõjumata. Vastupidi, ta süstib kuulajasse enesekindlust, et ees ootab tähtis ja suur ettevõtmine mitte ainult kaitsejõududele, vaid ühiskonnale tervikuna. „Rahvusvaheline mõõde on varasemast laiem. Liitlasüksusi on rohkem, tehnikat rohkem,” kommenteerib Kalmus.

Lisaks arvudele – 19 välisriiki, 5 eri NATO staabi- ja juhtimisstruktuuri elementi – toimub õppus esimest korda väljaspool Eesti piiri. Kalmus ütleb, et koostööd tehakse Läti üksustega, mida juhitakse keskselt koos Eesti ja teiste liitlaste vägedega. Sõjas vaadatakse Baltikumi ida poolt ühtse territooriumina ja tuleb olla kindel, et koostöö oleks sünkroniseeritud. „Vanajumala poolt on geograafia paika pandud. Peamegi koos harjutama, et teineteisest paremini aru saada,” kommenteerib Kalmus ning lisab, et Lätlastel oli õppus niikuinii plaanis. „Ühendasime selle Siiliga.”

Siil toimub neljas faasis. Esimeses faasis toimuvas kolme päeva vältel vajalikud ettevalmistused. Teises faasis täidavad kaitseliit, PPA ja maakaitseüksused kolm päeva lahingülesandeid. Harjutavad evakueerimist ning avaliku korra tagamist sõjaseisukorras. Kolmandas faasis läheb sõjaks – viis päeva lahingtegevusi Lõuna-Eestis ja teisigi tegevusi ülejäänud Eestis. Ühtlasi on sõjaseisukord ka poliitilisel tasemel, harjutatakse Eesti presidendi ja Briti peaministri reaktsiooni. Viimases faasis hooldatakse varustus, peetakse lõpurivistus ja munder riputatakse varna kuniks järgmise õppuseni.

Vastane, kelle vastu sõjapidamist harjutatakse, on fiktsioon. Väljamõeldud idanaaber Murinus otsib võimalusi võimu laiendada Baltikumi territooriumile ning üks hetk strateegilise õppuse OCCAEX varjus seda ka teeb. Muidu oleks Siilil ju kõvasti vähem tegevust.

Kiili ja Kalmus kinnitavad kui ühest suust, et tavaelu rütmi suurõppus sassi ei löö. „Võib-olla mõjutab õppus tavaelu selle poolest, et tuleb argipäeva rohkem vaatemängulisust ning võib näha laigulist vormi,” kommenteerib Kiili. „Kindlasti harjutame kuskil asulas sees, aga hoiame inimesi informeerituna,” lisab talle Kalmus.

PPA politsei kolonelleitnant Magnus usub, et tänavapilt on tavapärasest turvalisemgi. „Rohkem on patrulle väljas. Harjutame kaitseliiduga koos piiride valvamist, avaliku korra tagamist. Ei häiri väga palju tavakodanikke. Politsei teeb ka õppuse käigus igapäevatööd: tuvastab joobes juhte ja nii edasi,” kommenteerib ta. Liiklejaid kutsub Magnus üles ettevaatlikusele: „Kõik, kes maanteel liiguvad, jälgigu kolonne ja piirkiiruseid.”

„Kõikide inimeste panus ja tahe on hinnatud – see on ühiskonnaülene kaitse, mitte ainult sinises või laigulises vormis,” tänab Kiili kogu ühiskonna entusiasmi ja toetust õppuse läbiviimisel.

Siil 2018 toimub ajavahemikul 02.-14.05.2018. Õppuse raames toimuvatesse tegevustesse kaasatud üksused opereerivad mitmetes piirkondades üle kogu Eesti ent peamised harjutused viiakse läbi Lõuna ja Kagu-Eestis. Kandev roll ülesannete täitmisel ning kokkuharjutamisel lasub seekord Kaitseliidul. Õppusel Siil 2018 on plaanitud osalema üle 13 000 ajateenija, reservväelase, kaitseväelase, kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja liitlasvägede sõduri.