Kui BBC saate „Newsnight” ajakirjanik Emily Maitlis küsis, kas ta tunneb, et on olemas adekvaatsed inimesed Trumpi vaoshoidmiseks, vastas Comey: „Ei tunne.”

„Seega te ei maga öösel rahulikult, mõeldes, et keegi hoiab teda vaos, ei tule mingit impulsiivset žesti või tegu?” jätkas Maitlis.

„Ma ärkan mõnedel hommikutel ja loen, et president nõuab eraisikute vangistamist, aeg-ajalt minu. See on üks põhjuseid, miks ma olen kindel, et vastus on, et tema ümber ei ole adekvaatseid inimesi impulsiivse käitumise peatamiseks,” ütles Comey.

Comey lisas, et USA-s on inimesed Trumpi käitumise suhtes tuimaks muutunud, aga see on lubamatu.

Maitlis küsis Comeylt, kas Trump on talle vastumeelne.

„Ei, inimesena mitte,” vastas Comey. „Tegelikult on mul temast inimesena kahju. Mulle on vastumeelsed tema teod, eriti rünnak selliste asjade vastu nagu õigusriik ja tõde.”

Comeyl oli väidetavalt pöördeline roll USA 2016. aasta presidendivalimistel, kui ta tegi teatavaks, et on alustatud juurdlust selle üle, kas Trumpi vastaskandidaat Hillary Clinton eksis riigisaladuse hoidmise reeglite vastu seoses oma e-kirjadega. Clinton on nimetanud seda oma valimiskaotuse põhjuseks. Maitlis küsis, kas Comey on sellega nõus.

„Ma püüaksin öelda: ma loodan, et mitte,” vastas Comey. „Sellel oli kindlasti tähtis roll ja väljapaistev roll. Kas see oli otsustav meie valimistel, minu aus vastus on, et ma ei tea ja ma loodan, et mitte.”

„Väidetavalt peale Putini võib-olla ei olnud kellegi väljastpoolt rohkem mõju sellele, mis seal juhtus,” ütles Maitlis.

„See on asi, mis, ma loodan, ei ole tõsi,” vastas Comey. „Kindlasti ei olnud kellelgi keerulisemat rolli kui FBI-l. Aga ma ei tea vastust lõplikule küsimusele.”

Comey andis ka mõista, et kui ta oleks endiselt FBI direktor, kaaluks ta teatud asjade presidendile rääkimata jätmist, et need ei lekiks ajakirjandusse ja seaks ohtu rahvuslikku julgeolekut.