"Mõnevõrra üllatav see on, kuid mitte eriti. Huvitav oli vast see, et on paar sektorit, kus kümme aastat enam kogemusi maksab enam kui muu. Möödunud nädalal võisime ju lugeda, et praegu otsitakse peamiselt 35 – 45 aastaseid töötajaid ja toodud palgastatistika näib seda teavet kinnitavat. Kui nõudlus on suur, siis on ka hind kõrgem. Põhjusi, miks see nii on, on minu arust mitmeid," selgitas Vitsur.

Ta tõi ka mõned põhjused esile. "Esiteks on selle vanuserühma inimesed need, kes läksid kooli siis, kui Eesti haridussüsteem oli jõudnud juba vastavalt muutunud oludele mõnevõrra ümber kujuneda. Lisaks on need inimesed üles kasvanud teises, avatumas keskkonnas kui eelnenud põlvkonnad ja peale selle on nad paremate digioskustega. On üles kasvanud digiajastul," kommenteeris Vitsur.

Teiseks on selle vanuserühma inimesed teistest mobiilsemad ja enam valmis uusi väljakutseid vastu võtma. "Momendil paistab see asjaolu olema üsna tähtis. Eestis on ju palgatõus väga tihti seotud töökoha vahetusega, mitte usinalt ühel töökohal töötamisega ja seda tegurit saavad ära kasutada üksnes need, kes on piisavalt mobiilsed ja riskialtid, mitte mugandunud," nentis Vitsur.

Kolmandaks erineb see grupp vanematest selle poolest, et nende hulgas on rohkem "nomaade", kes tunnevad maailma ja seal teenimisvõimalusi enam kui neist vanemad põlvkonnad ja kes sobiva pakkumise puudumisel kodus lähevad tööle mujale.

Nende hulgas on rohkem ka neid, kes ei pea õigeks teha palgatööd ja eelistavad olla iseendale tööandjaks. See kõik kokku nihutab tööjõu nõudlust ja pakkumist selles vanuserühmas rohkem kui teistes.

Mis aga neist, praegu 30-39 aasta vanustest, tulevikus saab, sõltub Vitsuri hinnangul sellest, milline saab olema Eesti ja ka kogu maailma arengutee. Sellest, millist inimese võimekust siis kõige kõrgemalt hinnatakse ja kui avatud maailm on. Aga ka sellest, kui kaua inimesed ühele või teisele elustiilile vastu peavad või kohanduda ja ümber õppida suudavad.

Nende positsiooni mõjutab neile järgneva väikesearvulise põlvkonna käitumine. Sõltub, kui asjalik on neile järgnev põlvkond, palju on "lumehelbekesi", milline on migratsiooni suund ja sisu jne. "Kuid midagi oma praegusest eelisest võrreldes endast vanemate põlvkondadega säilitavad nad kindlasti. Aga kuidas suudavad nad kohanduda uute väljakutsetega, mis tulemata ei jää, seda ma ei tea," leidis Vitsur.