DEPS testi kasutatakse sõeluuringuteks üle terve maailma ning tegemist ei ole uuringuga – inimesed saavad ise hinnata, kas on viimase kuu aja jooksul kannatanud näiteks unetuse, kurvameelsuse, lootusetuse all jne. Mida tihedamini need näitajad esinenud on, seda kõrgem punktisumma.

„See test peaks andma esimese hinnangu, kas inimene peaks oma depressioonisümptomitele tähelepanu pöörama,“ rääkis kampaania „Must Lumi“ kommunikatsiooninõunik Martin Vallimäe ning kinnitas, et tegemist ei ole diagnoosiga.

Õpetajad liikusid DEPSi testile läbi just neile mõeldud lingi, mis andis kampaaniategijatele võimaluse võrrelda nende väikest gruppi koguvalimiga. Vallimäe pööras tähelepanu ka sellele, et õpetajate (või varem näiteks politsei- ja piirivalveameti ning erinevate erasektori tööandjate) puhul tuleb arvestada, et testitäitjad on töötavad inimesed. Kõigi ülejäänud testitegijate hulgas võib aga olla väga erineva taustaga inimesi (sealhulgas töötuid) ja rohkem neid, kes juba varem on kahtlustanud endal mingeid sümptomeid. „Töötusega kaasneb kohe rohkem depressiooni,“ rääkis ta.

Kampaania „Must Lumi“ eestvedajad on lisanud omalt poolt sellesse DEPS testi vaid ühe lisaküsimuse, millega uurivad nad, kas vastajal on viimase kuu aja jooksul olnud „korduvad mõtted minu surmast või enesetapust“. Kui kõigist vastajast ca 33% ütlesid, et neil on tekkinud selliseid mõtteid, siis õpetajate hulgas oli protsendiks 18,3%. (Jällegi paneb Vallimäe südamele, et kindlasti ei tohiks automaatselt tembeldada sellele küsimusele vastamist suitsiidiohuks.)

Õpetaja, koolijuhi ja omavalitsuse haridusspetsialistina töötanud Kristiine Vahtramäe rääkis, et õpetajana oli tal alguses lapsevanemate ja kooli juhtkonnaga suhtlemine niivõrd stressirikas, et ta loobus aineõpetaja tööst vaid kahe aasta jooksul. Kuid ka selle taustal kinnitas ta, et õpilastega suhtlemine sujus. „Mina olin õnnelik õpetaja,“ ütles Vahtramäe.

Vahtramäe nägi õpetajate elu ka juhtiva koha pealt ning nentis, et stressi tekib ka seetõttu, et õpetajad ise võtavad endale liiga suure koormuse – mida rohkem tunde on õpilaste ees, seda suuremaks kujuneb nende palk. Vahtramäe sõnul on riigi poolt tulnud juurde küll rahalisi vahendeid, et palgata koolidesse tugipersonali (psühholooge, logopeede jne), kuid väiksemad omavalitsused jäävad nende kohtade täitmisega hätta.

Eestis alustati eelmisel aastal algatusega nimega „Alustavat õpetajat toetav kool“, millega on liitunud sadakond kooli üle Eesti. Algatusega liitunud kooli juhtkonnad võtavad endale eesmärgiks aidata uut õpetajat kooliellu sisse elamisega – näiteks viia alustava õpetajaga läbi arenguvestlusi, mitte anda talle kohe 9. ja 12. klassi riigieksamiaineid õpetada ja korraldada alustava õpetaja töö niimoodi, et tal jääks aega oma töö analüüsiks ja mentoriga kohtumiseks.