"See õnnetu, kole ja ebapraktiline maja on seal nagu üks nuhtlus kaelas kõigil, sellepärast, et keegi loll võttis ta muinsuskaitse alla. Kas linn ei võiks keskendada oma energiat sellele, et võtta sealt muinsuskaitse maha ja see kole maja sealt ära lõhkuda, et saaks seal midagi mõistlikku teha?" küsis Martin Helme eilsel Tallinna volikogu istungil linnapea Taavi Aasalt.

"Ma ei ole nõus kõigepealt teie hinnanguga muinsuskaitsealase tegevuse kohta. Ma arvan, et Tallinnas teevad muinsuskaitsjad väga tänuväärset tööd, tänu neile on meil olemas vanalinn ja tänu sellele, et meil on vanalinn, on meil nii palju turiste, mis väga meie majandust elavdab," ütles Aas vastuseks Helme küsimusele. "Mis puudutab teie hinnangut selle kohta, et tegemist on koleda hoonega, see on tõenäoliselt maitseküsimus, sellepärast, et väga palju on neid, kes ütlevad, et tegemist on arhitektuuriliselt väga huvitava hoonega. Nii et ma ei ole teiega selles suhtes nõus, et see hoone tuleks lammutada," lisas Aas.

"Te ometi ei võrdle Patarei arhitektuurilist väärtust linnahalli käkiga ja mulle jäi teie vastusest enne mulje, et tänu tänastele muinsuskaitsjatele on meil olemas vanalinn. Ehk siis ma tahaks kohe teada, milline muinsuskaitsja käis 13. sajandil meil mingeid kirikuid üles ladumas," ütles Helme. "Ikkagi ma tuleks tagasi sellesama asja juurde, mis te enne ütlesite, et sealt ei ole lootustki, et erainvestor raha tagasi saaks, järelikult ei ole ju lootustki, et avalikul võimul see kunagigi mingil moel seal majanduslikult toimima hakkaks ehk mitte ainult ei lähe sinna ehitusraha, vaid see on must auk ka tulevikus edaspidiseks. Sellisel juhul on see vastutustundetu maksumaksja rahaga ümberkäimine ja tuleb mingisugune uus plaan välja mõelda või mis?" küsis Helme.

"Kui teie mõtet edasi arendada, siis see tähendaks seda, et me peaksime lammutama kõik kultuurikeskused, sellepärast, et sealt ei ole ka kunagi lootust investeeritud raha tagasi saada. Ma arvan, et see ei ole õige mõtlemine. Kultuur on tõesti selline koht, kuhu tulebki panna jätkuvalt raha juurde ja nii aegade lõpuni," märkis Aas.

"See õnnetu hoone, V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee on ju ehitatud kommunistliku partei sellisteks ühisteks orgiateks või koosolemisteks," ütles EKRE saadik Urmas Reitelmann. "Kui te uurite kogenud kontserdikorraldajate käest Eestis, siis te saate vastuseks, et nii suurt saali ei ole võimalik tänapäeval enam välja müüa, et võib-olla Solarise keskuse saal, või mis iganes nime ta seal kannab, on selline optimaalne variant," lisas ta. "Kui nüüd te kujutate ette, et te ehitate sellest monstrumist mingi konverentsikeskuse, siis andke mulle andeks, kust tulevad need inimesed konverentsile?" küsis Reitelmann "Tallinn on isoleeritud urgas, mingisugune kauge koht, meil ei ole lennuühendusi enamuse Euroopa pealinnadega. Minu küsimus on see, et kas Tallinna linnavalitsuse puhul on tegemist nüüd põhimõttekindluse või arengupeetusega? Ma kahtlustan viimast," lisas ta.

"Esiteks ma ei ole teiega nõus, et Tallinn on urgas. Teiseks, mis puudutab teie väidet, et tegemist oli kompartei orgiateks ehitatud hoonega, see on tegelikult hoone sildistamine. Muide, Eesti Vabariigi välisministeerium asub ka ühes hoones, mis oli kunagi väga tihedalt kommunistliku parteiga seotud. Nii et see, mis seal kunagi oli, ei määra kindlasti seda, mis võiks tulla tänapäeval. Ma ei saa teiega kuidagi nõus olla kahjuks," ütles Aas.

Tallinna Linnahall 1980. aastate alguses