“Küberjulgeolekust on saanud rahvusvaheliste suhete lahutamatu osa,” ütles Paet. “Küberjulgeolekuohud on väga reaalsed ning küberrünnakud võivad tekitada inimohvreid. Näiteks võivad traagilised olla küberrünnakute tagajärjed tuumajaamale, lennujuhtimiskeskusele või haiglatele,” ütles Paet.

Tema sõnul esineb üha enam poliitiliselt motiveeritud küberrünnakuid. “Riikide toetatav pahatahtlik kübertegevus rakendatakse oma poliitiliste, majanduslike ja julgeolekueesmärkide saavutamiseks. See tegevus hõlmab endast näiteks rünnakuid kriitilisele infrastruktuurile, küberspionaaži ja valeinfokampaaniaid,” lisas ta.

Seettõttu peab Euroopa tugevdama oma küberkaitsevõimekust. “Vajame tihedamat koostööd liikmesriikide vahel, Euroopa Liidu üleselt ja kindlasti ka ELi ja NATO vahel. Koostööst rääkides on võtmekohal usalduse suurendamine.”

Paeti sõnul on Euroopas puudus küberkaitse ekspertidest. “Peame panustama küberkaitsealasesse haridusse ja ühisõppuste korraldamisse. Oluline on arusaam, et rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumile,” lisas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid