Võrdõigusvoliniku poole pöördub laste ja tööelu sobitamisega seoses üha rohkem isasid
Probleem, mille tõttu võrdõigusvolinik enim pöördumisi saab, on jätkuvalt töö- ja pereelu kokkusobitamine. Üha enam pöörduvad seetõttu voliniku poole ka laste isad.
"Tänase seisuga on meie poole pöördunud 69 inimest. Mullu oli pöördumisi 440, ja tänavu tundub, et see number läheb üle," ütles võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta Delfile. "Meenutuseks, et kümnend tagasi oli aasta peale kokku 78 pöördumist."
"Kõige suurem murekoht on samas ikka sama püsinud – see on laste ja tööelu kokku sobitamine. Uus on see, et selle murega pöördub üha rohkem isasid," sõnas Pakosta.
Naised on voliniku sõnul hakanud paremini märkama ebaõiglust tööl. "Kui naine on hästi haritud, töötab heade tulemustega, aga edutatakse hoopis äsja kollektiiviga liitunud noort meest, siis seda olukorda kutsutakse klaaslaeks," ütles Pakosta. "Näiteks pöördus ühest riigiettevõttest mitu naist, et seal edutatakse naiste asemel madalama kvalifikatsiooniga mehi. Naistele isegi ei teatata, kui mingi konkurss on," tõdes volinik. "Ja tõesti – statistika kinnitab seda, et selles ettevõttes on naiste edutamisega tõsine probleem," lisas ta. "Mida tegi aga tööandja? Esiteks määras kogenematule meesjuhile mentori ja teiseks hakkas ühte pöördujat, kes oli oma nimega välja tulnud, kiusama," sõnas Pakosta. "Seal plaanime juhtkonnaga ühte tõsisemat vestlust."
Korduvad on Pakosta sõnul pöördumised, kus riigiasutus on nõudnud katkematut töötamist mingi aja jooksul. "Loomulikult võib nõuda, et inimesel oleks vähemalt viis aastat töökogemust ette näidata, ent miks see peab olema just tingimata jutti ära tehtud?" küsis Pakosta. "Kui hankes on konsultandile või juristile seatud nõue, et tal ei tohi viimasel viiel aastal olla töötamises mingeid katkestusi, siis pühib see tegelikult lubamatu ja põhjendamatu nõue teelt kõik sünnitajad või ka isad, kes on "mõtlematult" kasvõi kuu aega vanemapuhkusel olnud," märkis Pakosta. "Loomulikult tekitab selline takistuste etteveeretamine soolist palgalõhet."
Soolise palgalõhe kohta on olnud mitu kaebust. "Osad on pooleli. Teiste osas oleme menetluse lõpetanud sellega, et tööd on siiski olnud erinevad ja selle tõttu ei ole erinev palk diskrimineeriv," selgitas Pakosta. "Loodan, et pöörduja on saanud siis vähemalt hingerahu – et teda pole diskrimineeritud ja kõrgema palga saamiseks tuleks tal valdkonda vahetada," lisas ta.
"Haridus- ja teadusministeeriumile tegime ettepaneku, et koolides tuleks palju rohkem rääkida elust enesest - mida tähendab lapse sünd ja lapsevanemaks olemine ja kuidas seda kõike eneseteostusega siduda," rääkis Pakosta. "Mis õigused ja kohustused on töö juures ja kuidas elu seada rohkem nii, et laps ja töötamine poleks laupkokkupõrkes. Näeme oma töös suurt teadmatust selles osas nii tööandjate kui töötajate hulgas," nentis ta.
Puuetega inimeste pöördumistele annab Pakosta sõnul hoogu töövõimereform. "On väga häid tööandjaid, näiteks mitmed kaubandusketid, kes on palju asju enda jaoks läbi mõelnud ja pakuvad edukalt tööd. Ent selle kõrval on tööandjaid, kes on lävepaku põhjendamatult kõrgeks ajanud – puudega inimese elulookirjeldus tõstetakse kõrvale ka siis, kui selleks pole tööga seotud põhjust," tõi volinik välja.
Tööandjate hirm puuetega inimestele töö pakkumise ees on Pakosta sõnul suur ja seda põhjustab teadmatus. "Samas on töötukassa abiga praegu viimaste aegade parimad võimalused erivajadustega inimeste tööle saamiseks. Nii et me soovitame küll vaatamata võimalikele tagasilöökidele ikka edasi tööd otsida," ütles ta. "Oluline on, et puudega inimesed teaksid – kui nad on võimelised pakutavat tööd nõuetekohaselt tegema, siis ei tohi neid puude tõttu värbamisel kõrvale jätta," rõhutas Pakosta. "Lisaks saavad tööandjad mitmesuguseid toetusi, kui nad kohandavad töökoha puudega inimesele."
