Neid raskeid kuritegusid, mis uues mõistes kvalifitseeruks sissetulekupõhise rahatrahvi aluseks, oli 2016. aastal kokku 8047. Neist suure osa - 3009 väärtegu - moodustasid need mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtinud isikud, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Justiitsiministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammuse sõnul ei teinud ministeerium eelmisel aastal trahvisummade osas prognoositavat analüüsi, kuna iga trahvi puhul toimub individuaalne hindamine ja on raske ennustada, mis päevamäära mõnel konkreetsel juhul määratakse.

Seega pole teada, milline saab olema trahvide kogusumma, kui raskemate liiklusrikkumiste eest määratavad trahvid seotakse inimese sissetulekuga.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas kolmapäeval riigikogu ees plaani panna kaheksa väärteo eest määratavad trahvid edaspidi sõltuma inimese sissetulekust.