"See oli ohtlik olukord ja oleks võinud lõppeda hulga hullemini," leidis Porro pardasalvestise andmeid analüüsides. "Nad oleksid võinud joosta rajalt välja, lennuk oleks võinud täielikult puruneda ja minna põlema, lennukisolnud surma saada," kirjeldas Porro võimalikku stsenaariumi. "Kui lennuk oli õhku tõusnud ja mõlemad mootorid üles ütlesid, oli neil ilmselt piisavalt kõrgust, et tagasi keerata," selgitas Porro olukorda. "Oleks mootorid madalamal üles öelnud, oleks nad olnud sunnitud maanduma otse ette. Kui on mingi põld ees, siis oleks võib-olla saanud veel sinna keerata, aga kui mitte, siis põrutad otse majadesse või metsa, mis just ees juhtub olema," kirjeldas ta.

Porro seisukoht on, et viis, kuidas lennunduskoolitusi korrladatakse, tekitab tihti ise turvariski. Tema sõnul on kurja juur selles, et koolitusi ja lende korraldavad vahendusfirmad, kellel endil pole ei lennukeid, piloote ega instruktoreid ja kus juhatuses ei ole lennunduse piisavalt pädevaid otsustajaid. "Igasugune vahendustegevus on alati seotud mingil määral ohutuse langusega, ka reisilennunduses," leidis Porro. "Kui pole korralikku ülevaadet erinevatest aspektidest ja kõik on killustunud, siis see toob alati probleeme ja riske."

Porro arvates tuleneb see olukord eelkõige tugevast survest võimalikult palju raha kokku hoida. "See on kaasaegne raha kokkuhoiu eesmärgil survestamine," leidis Porro. "Kui sul on lennukid ühest kohast renditud, piloodid on ostetud kusagilt sisse, sellised, kes omal maal hakkama ei saanud ja kui veel juhtkonnas on ka inimesed, kes lennundusest mitte midagi ei tea või on äärmisel juhul piloodid, siis ei olegi midagi oodata," oli Porro lennundusettevõtetes levinud tööpõhimõtete osas kriitiline.

Täna avaldas Tallinna lennuväljal 28. veebruaril hädamaandumise sooritanud Smartlynxi lennuki õnnetuse asjaolusid uuriv ohutusjuurdluse keskus lennuki pardasalvestise ülevaatamisel saadud andmed. Edasi keskendub juurdlus juhtimissüsteemide uurimisele.