Pealtnägija: kahe Eesti ehitaja surmaga lõppenud õnnetust saanuks vältida
Asja uurides avastas "Pealtnägija" tõendeid, mida ametliku juurdluse käsutuses polnud, vahendab ERR. Muuhulgas selgus, et firma Leonhard Weiss Energy kiirustas mehi tagant ja ehitusplatsil valitses korralagedus, mis annab võimaluse tagantjärele öelda, et õnnetus oli vaid aja küsimus.
Tagantjärele selgus, et õnnetuskohast saja kilomeetri kaugusel Karlstadi linnas asuv disptšerkeskus tegi tol päeval pikalt etteplaneeritud proovipingestamist, et näha, kas liin töötab korrektselt. Eestlasteni info ei jõudnud.
Rootsi politsei algatas juurdluse, kohalik tööinspektsioon omakorda teise ning Eesti tööinspektsioon takkapihta kolmanda. Esimene, kelle poole pilgud suunati, oli firma kontaktisik Peter Bergerland.
Leonhard Weiss Energy juhatuse esimees Mait Kesküll üteb, et Bergerlandi ülesanne oli koordineerida elektritöödejuhi ja dišpertseri vahelist suhtlust, et seal midagi kaotsi ei läheks ja et ei oleks arusaamatusi ka tõlkes.
Rootsi pool nõudis juba projekti algfaasis, et Eesti firmal oleks rootsikeelne asjaaja, aga sellist ei leitud. Asendusvariandina palgati Bergerland, kes viibis eemal ja vahendas rootsikeelse dispetšerkeskuse infot ning juhised Allanile ja tema meestele.
Kesküll ütleb, et suhtlus käis kas meilitsi, telefonitsi või sõnumite teel. Mingi regulaarsusega käis kontaktisik ka objektil.
"Elektriala isik saatis konkreetselt objektijuhile teatise, et meil tööluba puudub ja me ootame seda."
Bergerland keeldus "Pealtnägijaga" kohtumast, aga saatis e-kirja, kus rõhutab, et täitis oma rolli korrektselt.
Ta kirjutas, et tööloa saamine dispetšerkeskusest tol päeval viibis ja tegevus pidanuks seisma. Enda väitel ütles ta Allanile korduvalt, viimati kella poole 11 paiku, et luba liinil töötamiseks ei ole. Ometi eestlased tegutsesid ja veidi pärast kolme juhtus õnnetus.
Kriminaaluurimist juhtiv Rootsi prokurör kinnitas "Pealtnägijale", et langetab otsuse, kas kellelegi süüdistus esitada või mitte, lähinädalatel.
