VIDEO | Arutelu riigikogus: eakate hoolduseks tuleb suunata protsent igaühe palgast
Täna viidi 101 parlamendisaadiku ette riiklikult tähtis küsimus: kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?
Täpsemalt räägiti idee üle, mis kasvas välja märtsis loodud uue eakuse rahvakogust ja mis kogus 1063 allkirja. Selle mõtte käis välja arst ja geriaatria dotsent Kai Saks, kelle idee näeb ette, et iga töötava inimese palgast võetaks 1 protsent hooldust vajavate eakate ülevalpidamiseks.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt sõnas, et tegemist on Eestis väga valusa probleemiga.
"See on üks mõte, kuidas hoolduskoormust ja -kulusid vähendada. Praeguse seaduse järgi on oma eakate vanemate hoolduse eest kohustatud vastutama lapsed ja lapselapsed, toetust on ka osade kohalike omavalitsuste poolt, kuid see vastutus on ikkagi nii ränk ja suur. Esiteks pole võimalik maksta hooldekodukohta ja teiseks jäävad need järeltulijad tööelust kõrvale, kes jäävad ise koju hooldajateks," tõdes ta.
Saks tõi ise täna riigikogu ees esinedes teistest riikidest eeskujuks sarnast süsteemi rakendava Saksamaa, kuid ka seal on puuduseid, sest sakslased algatasid paralleelselt nii solidaarsuspõhise kindlustuse kui ka vabatahtliku kindlustuse.
"Ja juhtus nii, et inimesed, kellel on suurem sissetulek, valisid vabatahtliku kindlustuse ja selle tõttu see solidaarsuse printsiip sai rikutud," märkis Saks.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse tõi oma ettekandes aga esile, et vastavalt Maailmapanga uuringule ei soovitata Eestil kehtestada sotsiaalmaksu sarnasel panusel põhinevat pikaajalise hoolduse kindlustust.
"Täna oli suures saalis alles probleemist ülevaate saamine. Muidu jääb see arutelu sotsiaalkomisjoni üheksa inimese vahele, aga me viisime selle täna kõikide erakondadega konsensuslikult suurde saali, et kõik saadikud sellest teemast osa saaksid. Ma olen veendunud, et täna ei saa enam ilmselt ükski poliitik minna järgmistele riigikogu valimistele, et inimesed ei küsiks neilt, kuidas nad reaalselt tahavad seda probleemi lahendada," rääkis Kütt.
Tema sõnul ei jõua ilmselt käesolev riigikogu koosseis teemaga nii kaugele, et seda juba Eestis rakendada võiks ning see jääb järgmise koosseisu arutada. Mis puudutab aga sotsiaaldemokraatliku erakonna ideid hoolduskoormuse vähendamise osas, siis ei kiirustanud Kütt täna riigikogu ees Kai Saksa ideed oma partei programmi liitma.
"Meil on teisi mõtteid, kuidas hoolduskoormust vähendada, mitte uus maksuliik," sõnas ta.
2016. aastal oli Eestis 32 500 hooldusvajadusega inimest ning rahvastiku vananemisega võib 2023. aastaks hooldusvajadusega 65-aastaste ja vanemate arv kasvada enam kui 10 000 inimese võrra. Praegu kulutatakse pikaajalise hoolduse kuludele 0,6 protsenti. Rait Kuuse sõnul võiks realistlik eesmärk olla 2–2,5 protsenti ja Põhjamaade tase oleks 4 protsenti SKTst.
