Politseinikud saavad vormikaamerad - kuidas neid kasutama hakatakse ja mida peaks teadma tavakodanik?
Andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Maire Iro ütles Delfile, et iga asutus, kes oma tegevuse käigus isikuandmeid töötleb, peab inimese soovil talle väljastama tema kohta kogutud isikuandmed.
"Igal inimesel on õigus küsida, milliseid andmeid tema kohta kogutud on, kust need pärinevad ning mis eesmärgil ja kuidas neid kasutatakse. Siia alla käivad ka kaamerasalvestised," selgitas Iro.
Seega on inimesel õigus politseilt temast tehtud videosalvestised välja küsida. Samuti on inimesel õigus teada, kui kaua neid salvestisi säilitatakse ning kes ja millistel tingimustel neile ligi pääseb.
Andmete väljastamisest võib aga keelduda neljal juhul:
- kui see kahjustaks kellegi teise õigusi või vabadusi
- ohustaks lapse põlvnemise saladuse kaitset
- takistaks kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist
- kui see raskendaks kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist
"Juhul kui andmete väljastamisest keeldutakse, tuleb sellest inimesele teada anda ning otsust talle ka selgitada ja põhjendada," selgitas Iro.
Iro sõnul peab andmetöötleja enne kaamerate kasutuselevõttu hindama ka mõju inimeste privaatsusele ning paika panema kaamerate kasutamise korra.
Kaamerad kogu aeg ei käi
PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kristjan Toom selgitas, et kõnealuste kaameratega iga inimest salvestama ei hakata.
"Vormikaamera paneb ametnik tööle olukorras, kus ta kohaldab korrakaitselisi meetmeid. See tähendab näiteks, et liiklusjärelevalves pannakse kaamera tööle juba sõiduki peatamisel," selgitas Toom.
Lisaks on ametnikul õigus panna kaamera salvestama olukorras, kus ta annab inimesele korralduse lõpetada korrarikkumine, küsib inimeselt dokumente või küsitleb teda.
"Juhul, kui tegemist on süüteoga, siis pannakse kaamera salvestama terveks ajaks. Sellisel juhul võib süüteomenetluse toimingu käigus koostatud salvestis olla menetlustoimingu protokolli lisa. Väärteomenetluses võib salvestis asendada ka protokolli ennast," lisas Toom.
"Ostetavad vormikaamerad leiaksid kasutust eelkõige järelevalvet tehes ja süüteomenetluste toimingute tegemisel. Kaameraid saab kasutada kõikide süütegude menetlemisel, kuid eelkõige hakkaksime salvestisi kasutama nende süütegude puhul, mida menetletakse sündmuskohal," teatas Toom. PPA hinnangul ei ole vaja vormikaamerate kasutusele võtmiseks esialgu seadusi muuta.
Vormikaameraid kasutatakse kolmel viisil. Üks variant on kanda kaameraid sisse lülitamata, teine variant on kasutada kaameraid nö passiivses režiimis ning kolmas variant on pilti ning heli salvestada.
Passiivne režiim tähendab seda, et kaamera töötab, kuid ei salvesta heli ega pilti. "Selline kaamera kandmine võib mõjuda inimestele distsiplineerivalt," arvas Toom.
PPA pressiesindaja Olja Kivistiku sõnul tuleneb salvestamise õigus nii haldusmenetlusest kui riikliku järelevalve meetme dokumenteerimise üldistest põhimõtetest.
"Korrakaitseseadus reguleerib protokollimist, mida on võimalik tõlgendada laiendavalt, st lisaks kirjaliku protokolli koostamisele hõlmab dokumenteerimise mõiste ka salvestamist. Riikliku järelevalve toimingute korral on politseil selgitamiskohustus, mis tähendab ka muuhulgas salvestamisest teavitamist," selgitas Kivistik, et salaja kedagi salvestama ei hakata.
"Lisaks rõhutan, et kaamera ei salvesta pidevalt, vaid alles siis kui politseinik rakendab korrakaitselisi meetmeid (küsib dokumente, küsitleb inimest, annab korralduse vms) või jäädvustab mõnda menetlustoimingut," selgitas Kivistik.
