FOTOD | Roman Baskin sai komöödiaande eest kultuurkapitalilt preemia
Igas Kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitalide aastapreemiad, kokku 58 preemiat.
Peapreemiate laureaadid
Kirjanduse valdkond:
Malle Salupere– raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest
Kehakultuuri ja spordi valdkond:
Aavo Aunroos–Eesti spordi kõiki tahke tundev, pühendunud ja põhjalik spordijuht
Näitekunsti valdkond:
Renate Keerd– teravmeelne Keerd-mäng sürreaalse ja reaalse piirimail. Jõulise isikupärase füüsilis-visuaalse teatripildi looja
Rahvakultuuri valdkond:
Heli Jürgenson– XII noorte laulupeo „Mina jään“ peadirigent
Margus Toomla– XII noorte tantsupeo „Mina jään“ pealavastaja
Helikunsti valdkond:
Olari Elts– Eesti heliloomingu edendaja kodu- ja välismaal
Arhitektuuri valdkond:
Eesti Rahva Muuseumi hoone loojad
Dan Dorell
Lina Ghotmeh
Tsuyoshi Tane
HG Arhitektuur
Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo
Kino Maastikuarhitektid
Kultuurkapital tunnustab kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. Arhitektuurse lahenduse, avalike ruumide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist terviklikus, dünaamilises keskkonnas. Kõrgelt seatud sihid ja mitmete loominguliste meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi.
Audiovisuaalse kunsti valdkond:
Aasta mängufilm – "November"
Katrin Kissa
Rainer Sarnet
Kujutava ja rakenduskunsti valdkond:
Karin Laansoo
Kadri Laas
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse viljaka juhtimise ning paljude Eesti kunsti rahvusvahelistumisele kaasa aidanud projektide algatamise ja elluviimise eest
Elutööpreemiate laureaadid
Arhitektuuri valdkond
Mait Summatavet– erakordselt pika ja viljaka loometeega disainer, kes on ühesuguse virtuoossuse ja detailitäpsusega loonud nii mahukaid interjöörilahendusi, unikaalset mööblidisaini kui julgeid näitusekujundusi.
Kirjanduse valdkond
Mats Traat– vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust “Kandilised laulud” olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhovile võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.
Kehakultuuri ja spordi valdkond
Jüri Kalmus– jalgrattaspordi edendajaja enam kui 50 aastat aktiivselt Eesti jalgrattaspordi arengusse panustanud noortetreener, kelle õpilastest on sirgunud suurmeistreid nii spordis kui ka elus
Rahvakultuuri valdkond
Liivi Soova – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taaslooja ning käsitöö valdkonna edendaja
Näitekunsti valdkond
Roman Baskin–intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil
Audiovisuaalse kunsti valdkond
Mark Soosaar– Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui otse kaadris
Kujutava ja rakenduskunsti valdkond
Tiit Pääsuke– viie aastakümne pikkuse kvaliteetse, omanäolise ning kaasaega kõnetava maaliloomingu eest, mis on mõjutanud eesti maalikunsti arenguid ning mõtestamist väga erinevatelt positsioonidelt
Helikunsti valdkond
Peep Lassmann– traditsioonide edasikandja, kellel on pikaajaline viljakas tegevus interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena
Sihtkapitalide aastapreemiate laureaadid
Rahvakultuuri sihtkapital
Janno Puusepp–harrastusteatrite aastapreemia teatrikunsti loomingulise tegevuse eest
Kersti Loite–käsitöö aastapreemia Virumaa rahvarõivaste uurimuse eest
Rasmus Puur–koorimuusika aastapreemia noorele dirigendile ja heliloojale
Juhan-Henrik Uppin – rahvamuusika aastapreemia rahvamuusikapeo loomingulisele juhile
Ants Taul–pärimuskultuuri aastapreemia torupilli traditsiooni hoidmise ja edendamise eest
Maian-Anna Kärmas–rahvakultuuri loomingu aastapreemia originaalheliloomingu eest tantsu valdkonnas
Liidia Konsa–rahvakultuuri aastapreemia loova kultuurikorralduse eest
Kairi Leivo–kultuurimälu talletamise aastapreemia
Kehakultuuri ja spordi sihtkapital
Rein Leppik– Valgamaakonna spordihing
Kairis Ulp– spordijuhtide majakas
Raoul Vello Leitham– maadluse arendaja ja võistluste korraldaja
Reele Remmelkoor– olümpiahariduse pikaajaline edendaja ja kooliolümpiamängude propageerija Eestis
Sven Andresoo– olümplaste kasvataja
Ranno Krusta– Eesti laskespordi viimine medalivõitudeni (pälvib preemia postuumselt)
Audiovisuaalse kunsti sihtkapital
Sulev Keedus– aasta režissöör mängufilmi “Mehetapja / Süütu / Vari” ja dokfilmi “Sõda” eest
Sandra Jõgeva– aasta dokumentaalfilm –"Armastus…"
Chintis Lundgren– aasta animafilm – "Manivald"
Mart Taniel– aasta operaator filmi “November” unikaalse pildikeele eest
Liina Murd– missioonipreemia töö eest erinevate filmiprojektide ja vaatajagruppidega kinos Artis
Salme-Riine Uibo– taustajõu preemia hinnalise töö eest filmidel “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “November”
Jörgen Liik– aasta filminäitleja filmidega “November”, “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “Keti lõpp” tõusmise eest Eesti kinolinale
Rea Lest– aasta filminäitleja filmidega “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “November” tõusmise eest Eesti kinolinale
Endel Koplimets– taustajõu preemia tootjasõbraliku suhtumise eest filmiprojektide rahastamisel
Eeva Mägi– noore filmitegija preemia julge visiooni teostamise eest lühidokumentaalfilmis “Lembri Uudu”
Matis Mäesalu– parim kunstnikutöö filmi “November” eest
Jaagup Roomet– parim kunstnikutöö filmi “November” eest
Kaur Kallas– eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti
Kaspar Kallas– eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital
Holger Loodus– materjali- ja kontekstitundliku loomingu ning Tallinna Kunstihoone galeriis toimunud, nüüdisaegset temaatikat eri ajastute vaatepunktidest kujundlikult siduva väljapaneku "Teekond maailma lõppu" eest
Mari-Leen Kiipli– nähtava ja nähtamatu, järjepideva ja katkendliku silmapaistva sõlmimise eest läbi sisuliselt tundliku ja intensiivse loomingu, mida toetab veenev vormide ja materjalide süntees, isikunäitusel "Passiflora" Hobusepea galeriis ning videoinstallatsioonis "One-on-One" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis
Rebeka Põldsam– Eesti lähikunstiajaloo uuelaadse mõtestamise eest Kumu kunstimuuseumis kureeritud näitusel „Anu Põder. Haprus on vaprus“, mis asetas Anu Põdra loomingu rahvusvahelisse konteksti ning tegi nähtavaks naiseks ja naiskunstnikuks olemise kogemuse
Eero Epner– Konrad Mäe elu ja loomingu põhjaliku uurimise ja rahvusvahelises plaanis teadvustamise ning mitmekihilise, tugevalt üldistusjõulise, kaasaegse lähenemisega kunstnikuportree loomise eest raamatus "Konrad Mägi"
Ketli Tiitsar, Kristi Paap– kaasaegse ehtekunsti praktikate järjepideva käsitlemise ja tähenduste avamise ning traditsioonilise ja uudse sidumise eest ehtes nii rahvusvahelisel kui kohalikul kunstimaastikul, mis kulmineerus 2017. aastal äärmiselt tugevaks ja veenvaks tervikuks ühisnäitusel Nature Morte. Cherries and Skeleton Tallinna Linnagaleriis