Milline on olukord Eestis?

Kodakondsus on üks põhielement, mis määrab inimese ja riigi vahelise õigusliku suhte. Eestis on möödunud aasta seisuga 85 protsenti elanikest Eesti kodakondsusega. Kuuel protsendil on määramata kodakondsus ning Venemaa kodanike hulk on 2000ndate algusest jäänud seitsme protsendi juurde, nagu selgub kultuuriministeeriumi tellitud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringust.

Monitooringu tulemused näitavad, et Eesti kodakondsus on kõikidest teistest kodakondsustest eelistatuim. Põhjused, miks just Eesti kodakondsust soovitakse, on nii pragmaatilised - töö leidmine, viisavabadus - kui ka emotsionaalsed, näiteks ühtekuuluvustunne ja võimalus käia valimas.

Küsimusele, miks pole määramata ja Vene kodakondsusega inimesed senini Eesti Vabariigi kodanikeks saanud, on vastus enamjaolt ühene - kodakondsuseksam on liiga keeruline. Lisaks tuuaks välja ka suutmatust ära õppida eesti keel.

Kas Eesti kodakondsuspoliitika leevendamine aitaks vähendada pingeid ja tugevdada julgeolekut või avaks see samm ukse uutele probleemidele? Stuudios väitlevad Liisa Oviir (SDE), Mart Nutt (IRL), Jaanus Karilaid (Keskerakond), Urmas Paet (Reformierakond), Jüri Adams (Vabaerakond) ja Martin Helme (EKRE).

Loe saatekülaliste sõnavõtte Delfi blogist:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid