1999. aasta 1. aprilli ööl Meriväljal jõhkra rünnaku üle elanud teletähe Urmas Oti juhtumit uurinud politseinik soostus minevikus toimunud sündmuste tagamaid valgustama, et teemale igaveseks joon alla tõmmata.

Kuna olite ööpäevases valves, siis ehk mäletate, millised olid Urmas Oti vigastused?

Vastus on, et antud küsimusele ei saa ma vastust anda, kuigi mäletan dokumendipõhiselt. Tulenevat seadusest aga ei tohi ükski ametnik ega arst kunagi selliseid detaile ühegi inimese kohta avaldada ilma kannatanu või patsiendi nõusolekuta, olgu avalikkuse huvi kui suur tahes.

Kokkuvõtteks päästis hr Oti halvimast tema Moskvas elamise kogemus. Nagu Sinatra laulis: ”New York, New York, if I can make it there, I’ll make it anywhere.” Ja vanameistril oli õigus.

Millisele rünnakule osutasid Oti vigastused? Mis relvaga Otti rünnati?

Terariistaga — mõõgast naasklini. Ekspertarvamust ega kannatanu ütlusi ja kirjeldust pole. Julgeks pakkuda nuga, mis vōis olla kurjategijal autodesse sissemurdmiseks. Siis oli palju nii nuge kui ka sissemurdmisi nii autodesse kui mujale.

Kas on tõene versioon, et vigastused viitasid sellele, et terariistaga varustatud inimene kaitses hoopis ennast rünnaku eest?

Lollus, kes sellist okset kunagi tootis?

Sündmusest on erinevaid versioone. Ühe järgi olevat Ott läinud kaklust lahutama, teise järgi olevat teda rünnanud narkomaan, kolmanda järgi oli tegemist Oti tuttavaga. Millist versiooni pidasid politseinikud kõige tõenäolisemaks?

Suht ruttu jäi sõelale röövimine. Näiteks hr Oti isiklikud asjad — raha, telefon jms. Autorööv — tōenäoline, kuid see oleks siis tõmmanud suure leegi üles, keegi low level (madalama taseme - toim) tegelane poleks sellel ajal julgenud omal initsiatiivil seda teha, kahjuks organiseeritud kuritegevus oli juba selle sündmuse ajaks eksisteerinud nii siin väikeses Eestis kui mujal maailmas umbes sama kaua kui prostitutsioon.

Väide, et hr Otti just narkomaan ründas: enamus narkomaane — juba siis süstivaid — olid kurjategijad ja kurjategijad omakoda süstivad narkomaanid, kuid tõsikindel on vaid see, et hr Otti ründas tundmatu kurjategija.

Miks ei soovinud Ott avaldust esitada?

See oli inimese seadusest tulenev õigus.

Miks ei alustatud kriminaalmenetlust?

Tollane kriminaalmenetluse seadustik lubas kergete tervisekahjustuste korral koostada menetluse mittealustamise määrust.

Toonane seadus lubas küll menetlust mitte alustada, kuid kas oli ka võimalus, et hoolimata avalduse mitte esitamisest sai menetlust politsei initsiatiivil jätkata? Miks seda ei tehtud?

Tehti, koostöös Kesklinna politseijaoskonna ja Tallinna politseiprefektuuriga teostati kuriteo mustri põhiselt jälitustoiminguid. Saime kolleegidega hästi läbi, korraldasime hulga erinevaid kombinatsioone. Seda reguleeris siis kehtinud jälitustegevuse seadus.

Kas toimik, kuhu on kogutud menetluseelsete toimingute materjalid, ja mille säilitustähtaeg on vastavalt PPA reeglitele 5 aastat, hävitatakse kohe pärast säilitustähtaja möödumist?

Marie Aava PPAst vastas ōigesti (“Vastavalt PPA dokumentide loetelule on nimetatud dokumentide säilitustähtaeg viis aastat ja seega on dokumendid hävitatud säilitustähtaja möödumise tõttu,” ütles Aava Delfile — toim), kuid ega ajakirjanik muud ka ei küsinud.