Abilinnapea Laine Jänese hinnangul on Tartul kõik eeldused 2011. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimiseks, teatas BNS-ile Tartu linnavalitsuse pressiesindaja.

“Tartu on eesti rahvuskultuuri häll ja akadeemilise hariduse keskus, Tartu on näidanud üles initsiatiivi eesti kultuuri tutvustamiseks Euroopa kultuuriruumis ning kuna Eesti jagab 2011. aastal kultuuripealinna tiitlit Soomega, siis on meie trumbiks ka rikkad kultuurisidemed Turu ja Tamperega,” sõnas Jänes.

Turu linnavolikogu on samuti juba teinud otsuse kandideerida 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile. Kahe riigi kahe linna nimetamisel peetaksegi väga oluliseks linnade omavahelist koostööd.

2011. aasta kultuuripealinnade nimetamise otsus langetatakse 2007. aastal.

Vastavalt Euroopa Parlamendi otsusele nimetatakse iga liikmeriigi üks linn järjekorras Euroopa kultuuripealinnaks. Eelmisel aastal tehtud täiendava otsuse järgi nimetatakse 2009. aastast kaks kultuuripealinna, et anda võimalus selles programmis osaleda ka selle aasta laienemisringiga liitunud riikidel.

Euroopa kultuuripealinna nimetamise järjekord on praegu järgmine: 2005. aastal Iirimaa, 2006 Kreeka, 2007 Luksemburg, 2008 Suurbritannia, 2009 Austria ja Leedu, 2010 Saksamaa ja Ungari, 2011 Soome ja Eesti, 2012 Portugal ja Sloveenia, 2013 Prantsusmaa ja Slovakkia, 2014 Rootsi ja Läti, 2015 Belgia ja Tšehhi, 2016 Hispaania ja Poola, 2017 Taani ja Küpros, 2018 Holland ja Malta ning 2019 Itaalia.

Euroopa Liit algatas Euroopa kultuuripealinnade valimise traditsiooni 1985. aastal, siis sai selleks Ateena. Aastate jooksul on selle tiitli pälvinud ka Firenze, Amsterdam, Berliin, Pariis, Glasgow, Dublin, Madrid, Antverpen, Lissabon, Kopenhaagen, Thessaloniki, Stockholm ja Weimar.

2000. aastal oli korraga üheksa kultuuripealinna: Avignon, Bergen, Bologna, Brüssel, Krakov, Helsingi, Praha, Reykjavik ja Santiago de Compostela. 2001. ja 2002. aastal nimetati neid kahekaupa, vastavalt Rotterdam ja Porto ning Brügge ja Salamanca.