Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?
Herem sai brigaadikindraliks eelmise aasta veebruaris, kui president Kersti Kaljulaid teda praeguse kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ettepanekul selleks tegi. Brigaadikindrali on maaväe kõrgemate ohvitseride esimene auaste, millest kõrgemad on vaid kindralmajor, kindralleitnant ja kindral.
2013. aastast pidas Herem Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ülema ametit - varem oli ta olnud pea aasta ülema asetäitja. 2016. aasta veebruaris kutsuti ta ETV saatesse "Kahekõne", kus ütles, et on oma karjääriga jõudnud kaugemale, kui arvata oskas. "Ehkki võib-olla pool teed on ees?" küsis saatejuht Indrek Treufeldt selle peale. "Ega tea," vastas Herem toona.
Juba viis kuud hiljem saigi temast kaitseväe peastaabi ülem. Sama ametit pidas ka Terras vahetult enne kaitseväe juhatajaks saamist. Sarnaselt Heremile sai ka Terras omal ajal peastaabi ülemana koloneli auastmelt brigaadikindraliks.
Kui praegune kaitseväe juhataja Terras kiitis mõni aasta tagasi ideed muuta ajateenistus naistele kohustuslikuks, siis Heremil on selles osas teine arvamus. "Me tunneks ennast nagu kolme kilomeetri kaugusel rannajoonest olev ujuja, kellele antakse viis kilo kulda ja öeldakse, et sa oled nüüd rikas," vahendas ERRi uudisteportaal Heremi 2014. aasta sõnu riigikogu riigikaitsekomisjonile.
Ta selgitas, et naistele ajateenistuse kohustuslikuks muutmine kurnaks kaitseväge tulutult ja paljud asjad läheksid kaks korda rohkem maksma. "Sõjaaja struktuurid on ju juba paigas ning relvi, laskemoona ja varustust pole nagunii võimalik kõigile osta," ütles ta toona.
Pisut üle aasta hiljem, eelnevaltmainitud "Kahekõnes", ütles ta, et naisi peaks ajateenistuses olema täpselt nii palju, kui nad ise seda soovivad.
Mitmed täiendõpped viivad kiirelt tippu
Oma teenistust alustas praeguseks 44-aastane Herem 1992. aastal, seega on ta esimene juhtiv Eesti kaitseväelane, kel pole Nõukogude armee kogemust.
Herem on end karjääri jooksul täiendanud mitmetel kursustel, mis on aidanud tal teha kiireid hüppeid karjääriredelil.
1996. aastal läbis ta nooremohvitseri kursuse Eesti Riigikaitse Akadeemias ning kaaderkoosseisu täiendkursuse Kaitseväe Lahingukoolis. Temast sai nooremleitnant ning asus rühmaülemana tööle Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis.
1998. aastal läbis ta näiteks kompaniiülemate kursuse ning alustas peale pooleteist aastast tegevust rühmaülemana samas pataljonis tööd kompaniiülema abina. Veel samal aastal sai temast sama pataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser ja oli seda kuni 2000. aastani, mil läbis staabiohvitseride kursuse, sai juurde auastmele veel kolmanda tärni, olles nüüd leitnant ja asus tööle sama sektsiooni ülemana. Mõni kuu hiljem sai temast juba Tartu Üksik-Jalaväepataljoni staabiülem.
2001. aastal läbis ta Üksik-vahipataljonis teabeohvitseride kursuse ning aasta hiljem veel vanemstaabiohvitseride kursuse ning asus siis tööle KVÜÕA taktika õppetooli õppejõuna - kuu hiljem sai temast õppetooli ülem, kellena töötas kahe perioodi peale kokku pea kolm aastat - töötades vahepeal neli kuud ka NATO Iraagi treeningmissiooni vanemstaabiohvitserina. Vahepeal - 2006. aastal - läbis ta ka missioonieelse baaskursuse rahuoperatsioonide keskuses.
Enne KVÜÕA-d juhtima asumist jõudis ta olla veel neli aastat Kirde kaitseringkonna ülem.