ANALÜÜS: Kas tõesti ilma PBK-ta ei jõua info Eesti venekeelse elanikkonnani?
Tallinna linnapea Taavi Aas ütles detsembrikuus lahvatanud diskussiooni kohta telekanali PBK kohta (eriti just sealt Tallinna linnale telesaadete ostmise kohta), et linn edastab sõnumeid kanalites, „mida jälgitakse“.
„Me soovime kahtlemata ETV+-le edu, kuid paraku on selle vaadatavus hetkel suhteliselt väike. Tallinnal on tarvis teavitada inimesi nii, et nad igapäevaeluks vajaliku teabe kätte saavad. Ja selleks tuleb kasutada neid kanaleid, mida venekeelne elanikkond jälgib,“ oli Aasa otsene pressiteate kaudu vahendatud tsitaat.
Seega on küsimus, kas ilma telekanalis PBK esinemata ei suuda muud infokanalid jõuda Eesti venekeelse elanikkonnani. (See küsimus, kas on vaja vastavast infokanalist osta maksumaksja raha eest eetriaega linnajuhtide promomiseks nagu Tallinna linn teeb, siin ma ei käsitle.)
Selle küsimuse vastuseks on enamasti toodud välja teleauditooriumit mõõtva firma Kantar Emor mõõdikunäitajad, kus PBK on 14,8% mitte-eestlaste hulgas esikohal ja ETV+ kuskil kaugel 1,2%. Aga siin mõõdetakse seda, kui palju telekat vaatav inimene pühendab ajast nendele konkreetsetele kanalitele. Kui Tallinna linn teeb hanke oma kolme telesaate jaoks („Meie pealinn“, „Vene küsimus“ ja „Tere hommikust, Tallinn!“), siis on nende nõudmiseks hoopiski selline kriteerium nimega katvus (mitte ajada segamini sõnaga „kattuvus“, selleni jõuame ka).
Katvus on lühidalt öeldes nende inimeste hulk, kelleni kanal või saade jõuab. Ja katvuse osas on Eesti venekeelsetel telekanalitel natuke teised näitajad, kui see õnnetu 1,2% vaatamisajast. Kui sa vaatad Titanicu filmi PBKst (pikkus on üle kolme tunni, koos reklaamidega ehk umbes neli tundi) ja selle kõrvale kanalis ETV+ venekeelse „Aktuaalse kaamera“ esiuudist (ca 3 minutit), siis oled sa veetnud 1,25 protsenti oma telekavaatamise ajast ETV+ vaadates. Samas on jõudnud mõlemad kanalid sama inimeseni.
Kantar Emori Balti regiooni juht Margo Veskimägi aitas katvuse numbrid üles leida ja võrdlusesse panna. Kui vaadata telekavaatamist eelmise aasta oktoobris ja novembris ning otsida sealt välja ühe nädala keskmise mitte-eestlaste katvuse numbrid, siis venekeelsete kanalite näitajad on järgmised:
PBK-d vaadatakse 15,3% ajast, see jõuab nädalaga 61 protsendini venekeelsest elanikkonnast, mis on umbes 230 000 inimest. Talle järgnevad katvuse osas RTR Planeta (53% ja 200 000 vaatajat), NTV Mir (49% ja 185 000), Ren TV Estonia (43,4% ja 163 000), 3+ (39,4% ja 148 000) ning ETV+ (33% ja 124 000).
Palusin Veskimägi käest ka, et ta otsiks selle katvuse numbri, mis näitaks Eesti populaarseima kodumaise venekeelse telekanali 3+ ja palju tähelepanu saava ETV+ vaatajate hulka. Sama perioodi keskmine katvus oli 50,4 protsenti mitte-eestlastest, mis on kokku 190 000 inimest.
Seega lühike vastus on tõesti, et nädalaga jõuab PBK suurema venekeelse elanikkonnani (230 000) võrreldes kanalitega 3+ ja ETV+ (190 000).
Kui me tahaksime ainult Eesti infokanaleid aga siia veel kõrvale tuua, siis internetiliiklust uuriva firma GemiusAudience andmetel on venekeelse Delfi ja venekeelse Postimehe nädalane katvus (inglisekeelse sõnaga reach) umbes 53 000. Kuna televaatajate ja netikasutajate kattuvust (jah, on segane, et mitte ajada segi sõnaga „katvus“) on palju, ei saa neid otseselt kokku liita. Aga infokanalitena peaks Eesti kanalid 3+, ETV+, venekeelne Delfi ja venekeelne Postimees jõudma umbes sama suure osani venekeelsest elanikkonnast kui PBK.
Ma muidugi ei taha öelda, et me tahaksime Delfis abilinnapead Mihhail Kõlvartit ja keskerakondlasi ülistavaid propagandasaateid toota ja eetrisse lasta. Kuid olgu see väike spikker poliitikutele, et Eesti venekeelsed telekanalid ja internetiportaalid on samuti sellised (kasutades Taavi Aasa sõnu) „mida venekeelne elanikkond jälgib.“
Muuseas, eestikeelsete telekanalite katvus mitte-eestlaste seas oli eelpoolnimetatud perioodil nädalas 29,5% ehk 111 000.
