"Kuna eksamitöö ja hindamisjuhendi valmistab ette ja otsustab SA Innove juures tegutsev eksamit ettevalmistav komisjon, on meie parim võimalus praegu teha komisjonile ettepanek eesti keele riigieksami hindamisjuhend Eesti emakeeleõpetajate seltsiga läbi arutada ja oma otsused selle osas üle vaadata. Palume SA Innovel korraldada komisjoni kokku kutsumine ja juhtida teema arutelu," ütles ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

Avalikkuses on tekitanud küsimusi 2018. aasta eesti keele riigieksamit ettevalmistava komisjoni otsus muuta hindamisjuhendit. Muudatus sai alguse keeleekspertide ettepanekust hinnata lugemisülesannete vastuseid nii, et õigekirjavigade eest punkte maha ei arvata. Selle eesmärgiks oli muuta lugemisosa hindamine läbipaistvamaks.

Eile kirjutas Delfi ERR-ile tuginedes, et tuleval kevadel muutub emakeele eksami hindamise kord - enam ei saa funktsionaalse lugemise ülesannetes kaotada punkte õigekirja vigadega.

Alates 2012. aastast koosneb emakeele riigieksam kirjandi asemel kahest osast, kus ühes mõõdetakse õpilase lugemis-, teises kirjutamise oskust. Alates tulevast aastast aga ei hinnata funktsionaalse lugemise osas enam õpilaste õigekirja.

Emakeele õpetajate seltsi esimehe Kaja Sarapuu sõnul devalveerib uus kord seni toiminud väga head eksamit. "Kardame, et anname sellise signaali, et emakeeles ei pea alati õigesti kirjutama," ütles ta ERRile.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul ei ole aga muudatus väga suur, sest eksam kui selline väga ei muutu. "Üks osa on keskendunud kirjutamisele, kus hinnatakse kirjutamist ja arvestatakse kõiki kirjavigu. Teises osas hindame loetust arusaamist, mitte seda, kuidas sa kirja paned," ütles ta.

Seni võis lugemise osa ülesannetes kümnest punktist kaks saada või kaotada grammatika eest.