Kohus ei vabastanud Assar Paulust ennetähtaegselt vangistusest
Reedesel kohtuistungil toetas prokuratuur Assar Pauluse soovi ennetähtaegselt vabaneda. Pauluse vabastamise kasuks rääkis kaitsjate sõnul toetav perekond ning see, et teda on ootamas 1100-eurose kuupalgaga töökoht. Paulus ütles, et vabaduses tegeleks ta oma tervisega ja oleks heaks eeskujuks oma 11-aastasele pojale ja kinnitas, et vangla on teda paremaks teinud.
"Austatud kohus, vanglas veedetud aeg on teinud mind paremaks. Olen veendunud, et hea võidab kurja," ütles Paulus ja teatas, et soovib astuda Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonda.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leidis täna, et Assar Paulus tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
Kohus järeldas kogutud andmete põhjal, et Assar Pauluse varasem elukäik on olnud pikaajaliselt seotud kuritegeliku tegevusega, kujundanud süüdimõistetu vastavad hoiakud ja harjumused, millest loobumine süüdimõistetu vanust arvestades on keeruline. Konkreetse süüdimõistetu puhul on kohtu arvates oluline ka see, et vanglarežiimis ei näidanud isik oma tahet olla tööga hõivatud, vaid teatud määral kasutas oma terviseseisundit selleks, et vältida üldse tööl käimist.
Reedel ütlesid Pauluse kaitsjad, et "süstemaatiline mitteallumine" puudutas vaid tema keeldumist tööst. Kaitsjate sõnul ei saanud ta tööd teha objektiivsetel põhjustel, haige selja tõttu, mistõttu karistused on vaieldavad.
Seljahädade tõttu on Paulus käinud ka Tartu Ülikooli kliinikumis, kus arstid püstitasid küsimuse operatsiooni vajadusest.
Kohus nõustus prokuröri ja kaitsjatega, et isiku väljavaated vabaduses on head – olemas on lähedaste toetus, elu- ja töökoht, võimalus asuda õppima. Samas ei taga kõik need faktorid oma kogumis isiku seadusekuulekat elu. Seda demonstreerib eelkõige isiku elukäik enne vangistust (8-aastane tegevus kuritegelikus ühenduses selle juhina). Samuti ei ole isiku hoiakutes selgeid positiivseid muutusi toimunud, mis on kinnitatud isiku käitumisega vanglarežiimis tööhõive kohustuse täitmisel.
Sellest tulenevalt on kohtu arvates prognoos süüdimõistetu käitumisele vabaduses pigem negatiivne. Ülaltoodu osutab sellele, et uute süütegude toimepanemine vabaduses on süüdimõistetu puhul vägagi tõenäoline. Kuigi vangla hinnangul on Pauluse puhul uue kuriteo toimepanemise risk madal (12-18%), siis kohus sellega ei nõustu.
Esiteks, ei ole vangla esitatud materjalide alusel võimalik aru saada, kuidas protsendid on välja arvutatud, teiseks, vangla ise leiab, et isik on kõrgohtlik, ohustatud on avalikkus, turvalisus ja rahva tervis. Kohus näeb selles vastuolu. Kohus nõustub vanglaga, et süüdimõistetu on ohtlik avalikkusele, turvalisusele ja rahva tervisele ka tulevikus, kuni tema käitumine ja hoiakud oleksid karistuse mõju all ja süüdimõistetu tahte kohaselt muutunud.
Süüdimõistetu on kohtu hinnangul ohtlik, sest olles kuritegeliku ühenduse juht ja pannes toime esimese astme kuritegusid, on süüdimõistetu loonud endale platvormi tulevikku (kriminaalne suhtlusringkond, kuritegeliku ühenduse struktuur, mõjuvõim).
Kohus ei välista, et tulevikus võib jõuda ka seisukohale, et vangistuse ajal on isiku käitumine muutunud, karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud ja isikut on võimalik vabastada ennetähtaegselt.
Käesoleval juhul leiab kohus, et Assar Pauluse ennetähtaegne vabastamine kolm aastat ja viis kuud enne karistusaja lõppu on ennatlik ja riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetul tekib uus võimalus vabaneda karistusajast kahe kolmandiku ärakandmisel ja siis edasi iga aasta möödumisel. Seega ei lahenda kohus praegu ennetähtaegse vabastamise küsimust viimast korda ja lõplikult.
Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ning tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki süüdimõistetu isikut iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal kui sellele järgnenud perioodil.
Kohtumäärus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.
