"Kui jätaksime otsuse edasi kaebamata, tähendaks see meie jaoks paraku taas lahkukolimist. Advokaadiga konsulteerinuna leiame, et meil on piisavalt alust oma murega riigikohtusse pöörduda," sõnas Kristiina Raud.

USA kodanikust Sarah saaks Eestis elamisluba taotleda veel mitmel alusel, aga Kristiina sõnul on nende soov, et riik tunnustaks nende abielu.

"Oleme abiellunud, oleme perekond, meil peaks olema õigus seda kasutada. Tagavaravariandid on head, aga meile on oluline, et meid tunnustataks," ütles Kristiina Raud. Ta lisas, et eesmärk on riigikohtust saada pretsedent, sest taolisi paare on veel ja kõigil teistel pole nii kerge saada Eesti elamisluba kui USA kodanikel.

Sarah ja Kristiina kohtutee on võimalikuks saanud tänu Hedman Partners advokaadibüroo vabatahtlikule tööle ja toetajatele, kes on strateegilise hagelemise tarbeks annetanud raha Eesti inimõiguste keskusele.

Keskuse juhi Kari Käsperi sõnul annetavad Eesti inimesed inimõiguste toeks päris hästi. Kui advokaat töötas tasuta, siis teiste kohtuasja jaoks vajalike kulude jaoks õnnestus 3000 eurot edukalt koguda. Annetajate toel õnnestus saada kohtust edukas lahend ka teises asjas, mis puudutas kooselupere peresisese lapsendamise kandmist rahvastikuregistrisse.

Käsperi sõnul ei saa tänase ringkonnakohtu otsusega mitmes osas nõustuda ning vaieldavaid nüansse on otsuses mitmeid, mille osas oleks vaja saada Riigikohtu seisukohta.

"Leiame, et see, kas Kristiina elas abielu sõlmimise ajal Eestis või Ameerika Ühendriikides, on vaid üks vaieldav asjaolu. Kaugsuhtes oleva paarina elasid nad seal, kus neil parasjagu oli võimalik koos elada, ja nii kaua, kui neil seda lubati," rääkis Käsper.

Oluliselt küsitavam on Käsperi sõnul aga ringkonnakohtu seisukoht, et kuna Kristiinal ja Sarah’l on Eestis sõlmimata kooseluleping, puudub nende vahel mistahes kehtiv kooselu vorm. Esiteks, tollal, kui Sarah ja Kristiina abiellusid, ei olnud kooselulepingu sõlmimine Eestis võimalik. Teiseks, kui Sarah ja Kristiina püüdsid kooselulepingut sõlmida tagantjärele, 2016. aastal, keeldusid nende kooselu registreerimast kolm Eesti notarit. Nad said tollal ka Notarite Kojalt kirjaliku seisukoha, kus öeldi, et paar, kes on välisriigis abielu registreerinud, täiendavalt kooselulepingut enam sõlmida ei saa.

Sarah ja Kristiina kaasust lahendas viimati suvel riigikohus, kus arutati esialgse õiguskaitse andmist paarile. Riigikohus leidis tollal, et ka samasoolistel paaridel on Eestis õigus perekonnaelu kaitsele. "Selles valguses oleme endiselt optimistlikud ja loodame, et Sarah’l ja Kristiinal õnnestub siiski koos Eestisse õnnelikult elama jääda," märkis Käsper.

Tallinna ringkonnakohus teatas täna, et tühistas Tallinna halduskohtu jaanuarikuus tehtud otsuse, millega kohustati PPA-d andma tähtajalist elamisluba eestlannaga abiellunud USA kodanikust naisele ehk Sarah'ile.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena