Keskkonnaminister Siim Kiisler põhjanaabrite kriitikast: oleme soomlaste seisukohtadega hästi kursis ja teinud nendega pidevat koostööd
"Oleme soomlaste seisukohtadega hästi kursis ja teinud nendega pidevat koostööd terve eesistumise perioodi vältel," kinnitas Kiisler.
"Kohtusin ja arutasin Soome ministriga enne oktoobrikuist nõukogu seda teemat korduvalt. Ka nõukogu eelõhtul helistasin kolleeg Kimmo Tiilikainenile, et arutada, mis oleks nende probleemile lahendus. Samuti arutasin Soome teemat teiste riikide ministrite ja volinikuga," ütles keskkonnaminister.
Kiisler märkis, et Soome olukorrale lahenduse leidmiseks töötas Eesti LULUCFi osas neile välja erilahenduse, mille järgselt sai Soome ainukese riigina kõikide riikide hulgast lisakompensatsiooni 10 miljoni tonni CO2 ulatuses maakasutusest tuleneva heite katmiseks. Kokku saab Soome 54,1 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.
"Kokkulepped 28 riigi vahel on alati kompromiss, mis ei pruugi olla ühegi osalise jaoks ideaalne tulemus. Suurema kliimaambitsiooniga riigid leppisid sellega, et metsarikaste maade murede leevendamiseks loodi eraldi kompensatsioonimehhanism, mida Euroopa Komisjoni esialgses ettepanekus polnud. Paljud neist eelistasid oluliselt rangemat süsteemi, kuid olid kokkuleppe nimel valmis meie väljapakutud lahenduse ning Soome lisaerandiga nõustuma," selgitas Kiisler.
Kalakvootide osas jõuavad Läänemere äärsed liikmesriigid tavapäraselt kokkuleppele juba Läänemere piirkondlikus kalandusfoorumis Baltfish. "Seekord kokkulepet aga ei sündinud. Kuivõrd aega pikemalt arutamiseks enam polnud, sest nõukogu kohtumine juba käis, siis võtsime eesistujana üle. Sellegipoolest, nagu teate, kestsid läbirääkimised veidi üle 20 tunni. Varahommikul jõudsime aga otsuseni, millega enamus liikmesriike olid nõus," põhjendas Kiisler.
Läänemere kalakvoote jaotatakse vastavalt kokku lepitud majandamiskavale, mille põhimõte on see, et kala ei püütaks rohkem kui seda juurde kasvab. "Ka Botnia räimekvoodi kokku leppimisel tuli sellest kavast lähtuda."
Kiisleri sõnutsi on läbirääkimised 28 liikmesriigi vahel on keerulised ning otsuste vastuvõtmiseks ei piisa eesistuja heast tahtest, vaid selleks on vajalik enamuse liikmesriikide toetus.
MT: Eesti eesistumisperiood EL-is on olnud Soomele pettumus
Metsad Euroopa Liidu kliimaeesmärkide osaks siduv maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF määruse eelnõu läks edasisele ettevalmistamisele Soome ootustest halvemana, kirjutab MT.
Lõpuks jäi Eesti toetus MT hinnangul nõrgaks. Soome sai erandi, mis võimaldaks kuue miljoni kuupmeetrit täiendavat metsaraiet aastas, kuid Soome taotles kümmet miljonit.
MT möönab, et Eesti ei ole otsuste eest üksi vastutav, kuid Euroopa Liidu eesistujal on palju võimu. LULUCF-i osas olid Soomel põhjendatud ootused oodata Eestilt tugevat toetust.
Eesti juhtimisel tehti MT teatel ka teine Soome seisukohalt halb otsus. Botnia lahe räimekvoote kärbiti rohkem kui oli teadlaste kogukonna soovitus.
Räimekvootidest räägiti oktoobris väiksemas kaheksa riigi seltskonnas, sest arutati Läänemere kalapüügikvoote. Osana tervikust otsustati ka Soomet ja Rootsit puudutav Botnia lahe räimekvoot. Üksmeelt ei kippunud Baltfishi grupi juhi Taani juhtimisel tekkima, mistõttu otsustas Eesti Euroopa Liidu eesistujana vastutuse võtta.
MT teatel pöördus just siis räimevaidlus Soome jaoks halvas suunas, sest Taani juhtimisel oli tulemas rahuldav lahendus. Soome arvates ei olnud Eesti sekkumine tark.
