Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et Kross viibib juba kolmandat nädalat Aafrikas, kus osaleb selle sama kampaania raames kohtumistel Botswanas, Sambias, Lesothos ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Temaga on kaasas ametnikud ning Delfi andmetel ka abikaasa Mary Jordan.

Eesti ÜRO julgeolekunõukogusse kandideerimise kampaania juht Margus Kolga ütles Delfile, et Kross on Aafrikas enda ressurssidel, kohtumistel käib nõukogu teadmisel. "Abikaasa osas andmed puuduvad," lisas Kolga.

Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Epp-Mare Kukemelk lisas, et riigikogu liikmete viisade taotlemisega tegeleb välisministeerium. Samuti katab välisministeerium saadikute sõidukulud ja majutuskulud. Riigikogu kantselei maksab päevaraha ning see summa selgub pärast lähetuse lõppu.

Julgeolekunõukogu kampaaniat toetava nõukoja liige Mart Nutt on 5.-18. novembril visiidil aga Kagu-Aasias. Visiidi käigus külastab ta Laose Demokraatlikku Rahvavabariiki, Myanmari Liiduvabariiki, Bangladeshi Rahvavabariiki ja Bhutani Kuningriiki. Toimuvad kohtumised välisministrite või välisministeeriumi kõrgete esindajatega, parlamendi väliskomisjoni esimeeste ja peaministri kantselei asjassepuutuvate ametnikega.

Nutt on visiidil kampaania rahastusel ilma abikaasata. Lennupiletid makavad 2500 eurot, majutus 1250 eurot (neli riiki, 14 päeva).

Juba 2005. aastal seadis Eesti üles oma kandidatuuri, et pääseda ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastatel 2020–2021. Nüüd juulikuus alanud ametlik kampaania, mille tarbeks valitsus eraldas miljon eurot, saadab poliitikuid ja ametnikke laiali väga eksootilistesse riikidesse, kust otsitakse Eesti kandidatuurile toetust.

Kolga ütles, et kampaania eeldab suhtlemist terve maailmaga, eriti selle osaga, mis on väljaspool Euroopat ja kus on Eestiga samameelsed riigid. "Seetõttu püüame kampaania eesmärgil ära kasutada kõiki ülemaailmseid või piirkondlikke üritusi, kuhu riigikogulased, valitsuse liikmed või poliitikud lähevad," selgitas ta.

Mis on ÜRO julgeolekunõukogu?
ÜRO julgeolekunõukogu ülesanne on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. See on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid. Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget – Venemaa, Hiina, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa –, kellel on vetoõigus. Lisaks on nõukogus kümme vetoõiguseta mittealalist liiget, kes valitakse kaheks aastaks. Igal aastal valitakse ringi viis ajutist liiget. Ühte seda kohta Ida-Euroopa regionaalses grupis Eesti sihibki. Eestil on selles grupis ka konkurent, Rumeenia, kes on varem ajutise liikmena julgeolekunõukokku kuulunud juba neljal korr