Jõelähtme vald juhtis riigikohtu tähelepanu PGSile, millest tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus kanda kulusid, mis on seotud teise kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis õppivate õpilastega, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub esimesena nimetatud kohaliku omavalitsuse territooriumil.

"Sellega on kohalikule omavalitsusele pandud riiklik ülesanne, mille täitmiseks vajalik raha peab põhiseaduse paragrahvi 154 lõike 2 teise lause kohaselt tulema riigieelarvest. Kõnealuste kulutuste riigieelarvest katmiseks vajalik regulatsioon aga puudub," märkis vald oma põhjenduses.

Seoses eelpool väljatooduga otsustas Jõelähtme vallavolikogu käesoleva aasta 11. mai otsusega esitada riigikohtule taotluse tunnistada põhiseaduse vastaseks olukord, kus Eesti Vabariik ei ole kehtestanud regulatsiooni, mis tagaks PGSis sätestatud kohustuse täitmise riigieelarvest, kui riigikohtu hinnangul on kõnealune kohustus riiklik.

Alternatiivselt palus Jõelähtme vallavolikogu juhul, kui riigikohtu hinnangul ei ole PGSis sätestatud kohustus riiklik, tunnistada PGSi paragrahvi 83 lõige 1 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

Riigikohus otsustas eile rahuldada Jõelähtme vallavolikogu taotluse ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohalikule omavalitsusele PGSis pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse õppida oma munitsipaalkoolis.

Ministeerium: otsus kahjustab laste huve

Haridus- ja teadusministeerium pole nõus tänase riigikohtu otsusega, mis pani riigile kohustuse hüvitada omavalitsustele tegevuskulud, kui laps õpib teise omavalitsuse koolis.

Minister Mailis Repsi sõnul piirab ja kitsendab tänane otsus kõige enam just laste võimalusi valida sobiv kool, kui see asub teises omavalitsuses.

"Paljud lapsed käivad teise omavalistuse koolis kindlatel põhjustel, näiteks erivajaduste ja tugiteenuste olemasolu tõttu, samuti vahetatakse koole ka koolikiusamise tõttu või soovitakse teise õppesuunaga kooli. Selle kohtulahendiga kaob naaberomavalitsuse huvi vastu võtta teises omavalitsuses elavat last. Selle kohtulahendiga võib tekkida olukord, kus teine omavalitsus keeldub lapse vastuvõtmisest, sest temaga kaasnevaid kulusid enam ei kompenseerita. Selle valguses jääksid valikuvõimalused lastele tulevikus kättesaamatuks. Kõige enam kannatabki kahjuks just laps ja lapsevanem," selgitas Reps.

Ministeerium austab kohtulahendit ja analüüsib selle koostöös riigikogu ning teiste parimate ekspertidega läbi, kuidas vajadusel teha seadusemuudatusi ning olulisi muutusi kogu hariduse rahastamisel.