Seadusandja peab kohtu sõnul nüüd 2018. aasta lõpuks looma uue regulatsiooni, mis sisaldaks peale „mehe” ja „naise” ka muud „positiivset sookirjeldust”. Alates 2013. aasta novembrist oli sellistel inimestel pelgalt võimalus sünniregistris sugu üldse märkimata jätta, vahendab AFP.

Otsuse aluseks olnud kohtuasjas esitas interseksuaalne inimene taotluse oma soo muutmiseks sünniregistris „inter’iks” või „divers’iks”. Registreeritud oli ta naisena. Kromosoomianalüüsi järgi ei ole ta aga ei naine ega mees. Tal on ainult üks X-kromosoom, teine kromosoom, mis ta naiseks (X-kromosoom) või meheks (Y-kromosoom) määratleks, puudub.

Taotlus lükati kõigis madalamates kohtuinstantsides tagasi ja jõudis lõpuks liidupõhiseaduskohtusse. See otsustas, et sooline identiteet on „isiksuse koostisosa” ning seetõttu kaitseb seda põhiseadusel põhinev üldine isikuõigus. Lisaks sellele on soolisel identiteedil kõigi inimeste jaoks kohtu hinnangul võtmepositsioon enda ja teiste inimeste tajumisel. Seetõttu on kaitstud ka nende inimeste identiteet, keda ei saa liigitada ei mees- ega naissoo hulka kuuluvaks.

Kohtuotsuse järgi võib Saksamaal elada kuni 160 000 interseksuaalset inimest.