G8 — USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Kanada ja Venemaa — liidrid leppisid kokku aastases keelus uraani rikastamis- ja ümbertöötlustehnoloogia ja -varustuse edastamisele.

Suurriikide tegevuskava ei täitnud aga kõiki sihte, mis USA president George W. Bush oli veebruaris tuumarelva levikut käsitlevas kõnes seadnud, ja mõnede analüütikute hinnangul on plaan liiga tagasihoidlik.

USA survel sattus G8 Sea Islandi tippkohtumise avaldusse siiski karme sõnu Põhja-Korea ja Iraani aadressil.

G8 kutsus Põhja-Koread oma relvaprogrammist loobuma ja rõhutati kuuepoolsete tuumakõneluste jätkumise tähtsust.

“Me toetame kindlalt kuuepoolset protsessi ja kutsume (Põhja-Koread) üles loobuma kõigist tuumarelvadega seotud programmidest täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult,” seisab avalduses.

Iraani asjus ei toetanud G8 seitse liiget USA positsiooni, mille aluseks on veendumus, et Teheranil on salajane tuumarelvaprogramm.

Riigid manitsesid Iraani koostööle Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) ja ütlesid, et mõningatele edusammudele vaatamata ja ole iraanlased oma tuumaprogrammi ikka veel täielikult avalikustanud ega rikastustegevust päriselt peatanud.

Vaatamata USA ametnike kinnitustele, et tuumarelvastuse tegevuskava oli üks tippkohtumise suurematest saavutustest, leidis Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse nõunik Robert Einhorn, et G8 ei läinud küllalt kaugele.

Tema sõnul tegi Bush veebruarikuises kõnes ettepaneku tuumatehnoloogia edastamise täiesti ära keelata, G8 aga kehtestas vaid aastase keelu.